Värsked Pärnu uudised

Turistid tahtsid suvel Pärnus karusid näha 

Linnaleht, 19. september 2019, 17:37
Pärnusse saabunud turistid üllatasid turismiinfopunkti töötajaid sooviga näha karusid. Foto: Vida Press
Pärnu külastuskeskusest astus kolme suvekuu jooksul läbi 16 000 turisti. Enamasti küsiti infot ja linnakaarte, aga aeg-ajalt pöörduti turismiinfopunkti ka kummaliste soovidega.

Ühed turistid küsisid näiteks, kus saaks Pärnus karusid näha, ning üks keskuse suvetöötaja vastas, et laulu järgi olevat Vändras see võimalus, aga selgitas samas, et karu kohtamise tõenäosus on äärmiselt väike. Järgmisel päeval tulid turistid tagasi ja andsid teada, et olidki Vändra kandis karu näinud.

Kaks Saksamaa turisti matkasid aga Kablist Kilingi-Nõmme suunas ning kuna nad ei näinud teel ühtegi inimest, võtsid nad bussi, et sõita lähimasse linna. Sakslased arvasid nimelt, et kuna inimesi ei ole, siis võib riigis olla välja kuulutatud eriolukord.

Üks Austraalia turist tuli külastuskeskusse uurima, kust võiks saada infot 1900. aastatel Eestist lahkunud inimeste kohta. Ta otsis ka oma sugulaste haudu. Kuna Eestis on kalmistute veebileht, siis pika otsimise peale leidiski külastuskeskuse infotöötaja küsija ühe perekonnaliikme haua üles. Turist oli väga õnnelik.

Pärnu külalised uurisid suvel sedagi, kas SUP-lauaga saab Pärnust Kihnu aerutada, kas Pärnu linna lipp on inspireeritud Soome riigilipust ning miks kuulutati Eesti iseseisvusmanifest välja Pärnus päev varem kui Tallinnas.
„Vahel uuritakse madala veetaseme ajal, miks rannas olev elevant veepiirist nii kaugel asub, ja kui vastata, et veetase on madal, siis uuritakse, et kui on mõõn, mis kell tõus tuleb. Siis saame seletada, et meil pole mitte tõus ja mõõn, vaid veetase oleneb tuule suunast ja sademetest,“ räägib SA Pärnumaa Arenduskeskuse turismimajanduse koordinaator Hando Murumägi.

„Ühed austraallased küsisid aga, kas Pärnus vahel lund ka sajab. Kui seletasime, et jah, vahel võib terve talv lumi maas olla, siis oli neil raske seda uskuda. Samuti ei suutnud nad hästi uskuda, et meie jaoks on 27 plusskraadi juba päris palav. Austraallaste jaoks on see lihtsalt soe,“ lisab ta.

„Tüüpiline külaline küsib esimese asjana kaarti ja kuulab ära infotöötaja, kes selgitab, kus me asume, kus on vanalinn ja rand, ning näitab kaardil kätte numbritega tähistatud vaatamisväärsused. Seejärel küsib külaline, kuhu ta võiks lõunale minna, millist spaad külastada või mida lastega teha. Kui turist peatub Pärnus pikemalt, siis uurib ta, kuidas pääseda Soomaale või Kihnu saarele. Väga palju soovitakse infot ka rattateede kohta, samuti küsitakse, kuidas rattaid transportida, kui Pärnus enam rong ei käi,“ kirjeldab Murumägi.

Kõige agaramalt väisasid sel suvel Pärnu külastuskeskust Euroopa turistid, eriti sakslased, soomlased ja hispaanlased. Aga tulijaid oli ka kaugemalt, näiteks Puerto Ricost, Colombiast, Sri Lankalt, Dubaist, Malaisiast, Nigeeriast, Kasahstanist ja Filipiinidelt.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtuleht.ee