Dilaila

Ebaratsionaalsed hirmud 

Dilaila, dilaila@linnaleht.ee, 5. september 2019, 16:32
Sel nädalal oli meil tööl lastekaitsekoolitus. Noh, et me ei jagaks firma kodulehel pilte nunnudest mudilastest ilma nende loata, ja muu selline. Koolitaja tuli kohe välja päevakohase näitega. „Nii, vanemad, kellel läks laps sel nädalal kooli?“ küsis ta.

Nii mõnigi tõstis uhkustundega ja heldinult käe.

„Ja kas teie kuulusite ka nende hulka, kes postitas sotsiaalmeedias kõigile nägemiseks pildi oma kullakesest koos kooli nime ja klassinumbriga, lisaks pildi kodumajast, kus samuti majanumber selgelt nähtav?“ uuris ta.
Hulk vanemaid haaras nüüd paanikas telefoni ja asus valimatult postitusi kustutama. Kõik vanemad ju kardavad perverte enam kui surma või maksuametit.

Huvitav, minu vanemad küll aktiivselt ei varjanud, kus koolis ma käisin, ent ei pannud ka plakateid mööda linna üles, et Dilaila alustab nüüd 1.b klassis ja elab selles kollases majas, kust sa teel tööle alati mööda sõidad.

Vanematel on aga veel vandenõuteooriaid. Tean näiteks üht issit, kes arvab, et valitsus laseb koolidesse lahti tuulerõugeid, leetreid ja teisi nakkushaigusi. Ta pole veel kindel, miks valitsus seda teeb, aga eks ta ühel päeval selle välja uurib. Ma kujutan vaimusilmas ette, kuidas Helme laborist näpatud klaaspurgiga koolimajja sisse jookseb, viskab selle turvamehe laua ees puruks ning põgeneb siis nagu plahvatuse eest varjudes. Ning kordab seda kümnetes koolides. Khm.

Ahjaa, kui lastest rääkida, siis kas teile on kunagi oma ülemuse lapsed silma jäänud? Ei, mitte kuueaastane Kristen, vaid sellised pealt 20-aastased, kes issi ja emme rahakoti peal peenes välismaa ülikoolis käivad. Minu bossi poeg, kes meil suvepraktikat tegi, pole just kehvasti välja kukkunud...

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtuleht.ee