Arvamus

Mis jääb alles kultuuripealinna aastast? (1)

Kristjan Roos, 29. august 2019, 17:45
Tartu kultuuripealinna meeskond lõi kolmapäeval ministeeriumi pressikonverentsi järel valla võidupeo. Foto: Julia Vakina
Pole põhjust kahelda tartlaste rõõmus, kui nad said teada, et 2024. aasta üks kolmest Euroopa kultuuripealinnast on Tartu.

Mingis mõttes meenutasid rõkkavad kultuuripealinna meeskonna liikmed isegi õnnejoovastuses olümpiavõitjaid, või jalgpallureid pärast värava löömist.

Samal teemal

Tartu on ju tegelikult nii ehk naa tänu rahvusülikoolile Eesti vaimupealinn. On jäänud ka mulje, et loojate kontsentratsioon on seal kõrgem kui kuskil mujal Eestis, mõeldes kas või näiteks Tartule kui Eesti tänavakunstipealinnale.

Ja nüüd siis kultuuripealinn!? Tähtsatel poliitikutel oli suu vett täis, kui Õhtuleht küsis neilt, mida nad mäletavad Tallinna kultuuripealinna aastast. Olevat olnud toredad üritused. Jah, teisalt said toona mäletatavasti kõik niigi toimivad ja toimuvad üritused endale lihtsalt kultuuripealinna märgi külge.

Meenutuseks poliitikutele: oli ikka ägedaid asju ka. Tänu kultuuripealinnale sai Tallinn kultuurikilomeetri ja põhuteatri. Aga mis neist on saanud? Need on kadunud, kahjuks.

Tartlaste suur väljakutse võiks olla teha kultuuripealinna aastat paremini, nii, et päriselt ka linn kubiseks kultuurist, oleks rohkem nn kastist väljas üritusi ning et kultuur ei piirduks ainult teatud seltskonna justkui klubilise tegevusega, vaid sellest saaks heas mõttes osa iga linlane ja linna külaline.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtuleht.ee