Päevateema

Kuhu on kadunud esimese eestlasest fotoreporteri Reinhold Sachkeri tehtud 1869. aasta üldlaulupeo fotod? (2)

Kristjan Roos, 4. juuli 2019, 17:02
Reinhold Sachkerit võib nimetada esimeseks eesti fotoreporteriks. Foto: Väljavõte Enn Säde filmist „Tuulepealsed leelod“
Laiem avalikkus teab, et 1869. aastal Tartus toimunud esimesest üldlaulupeost pole ühtegi fotojäädvustust. Eesti fotograafia ajalugu uurinud Kaljula Teder toob aga oma raamatus „Eesti fotograafia teerajajaid“ välja, et tolleaegne piltnik Reinhold Sachker pildistas igal juhul esimest üldlaulupidu.

Reinhold Sachkerit võib nimetada esimeseks eesti fotoreporteriks ja sündmusfotograafiks, kelle kohalolekuta ei möödunud Tartus ükski suurem sündmus, ka mitte 1869. aasta laulupidu. 1894. aasta 17. märtsi Postimehe 3. leheküljel kirjutatakse Sachkeri eluloost: „Juba esimesel ameti-aastal võttis ta suure laulupidu 1869-dast aastast üles, niisama ka 10 aastat pärast seda laulupidu 1879-dast aastast, pärast ka pea kõik suuremad Eesti pidud. Nüüd elab Sachker juba 10 aastat kivisilla lähedal oma mamajas ja sääl võib igaüks oma nägu odava hinna eest üleswõtta lasta, nagu see juba 25 aastat on sündinud.“

On teada, et Sachkeri salongi tabas 1881. aastal väikeste vaheaegadega (26. augustil ja 26. septembril) tulekahju. Tules hävisid nii klaastuba, masinad, tööriistad, raamatupood kui ka elukorter ning arvatavasti paljud fotod. Võimalik, et nende hulgas olid esimese üldlaulupeo fotode negatiivid.

Viimastel aastatel on Sachkeri isikut tutvustanud filmimees Enn Säde, kel 2007. aastal valmis dokumentaalfilm „Tuulepealsed leelod“. Kuigi filmi keskmes on ennekõike Jüri Müüri 1969. aasta juubelilaulupeost tehtud dokumentaalfilmi sünd, on seal räägitud ka Sachkerist.

Filmimees Enn Säde pole kaotanud lootust, et Reinhold Sachkeri fotod esimesest üldlaulupeost on kuskil siiski olemas. Need tuleb lihtsalt üles otsida, usub ta. Foto: Teet Malsroos

Katkend filmist: „Kolm kuud enne laulupidu avab oma päevapildikoja 25-aastane talupoja poeg Reinhold Sachker, võib-olla esimene eestlasest fotograaf ülepea. Nimelt arvatakse teda siiski pildistanud olevat ka esimest laulupidu, hiljem on ta ise laulupeo peakomisjoni liige ja reklaamib Postimehes oma päevapildikoda: „Üks rubla pilt mälestuseks teie laulukoorist“... Ah et aparatuur on kohmakas? – need argipäevased Tartu vaated on sama Sachkeri võetud. Kuid laulu- ja pasunakoore on pildistatud ka enne postipapa Jannseni pidu. Klaasnegatiivid võisid ju tõesti hävida Sachkeri fotosalongi tulekahjus, aga valmis tehtud pildid? Mitte ühtegi – otsekui must auk oleks need neelanud.“ Tõsi, allikaviited kinnitavad, et koore pildistati 1879. aastal toimunud teise üldlaulupeo ajal, kuid allikad ei ütle midagi esimese üldlaulupeo ajal toimunud kooride pildistamise kohta.

Veel nüüdki, 12 aastat pärast filmi valmimist muutub Säde teemast rääkides emotsionaalseks. „Kirjutasin filmi Sachkeri fotode puudumise kohta sellise lause, et Eesti kultuurilool peaks selle pärast olema natukene piinlik. Kultuurilooline absurd on selles, et senimaani väidetakse, et Sachker pildistas Jannseni laulupidu, kuid kuna tema salongis oli tulekahju, siis ei ole leitud ühtegi esimese laulupeo fotot. Baltisakslased küll teadupärast boikoteerisid eestlaste esimest laulupidu, aga ma ei ole kindel, et on läbi uuritud kõik baltisaksa fotograafide arhiivid, mis üldse on olemas. Minu teada ei ole keegi huvi tundnud ka Lydia Koidula tütarde arhiivide vastu,“ ütleb ta.

„Ja kolmandaks, endise filmimehena arvan, et Sachkeri klaasnegatiivid võisid küll salongis ära põleda, kuid ta jõudis tõenäoliselt teha ju ka paberi peale koopiaid. Arvan, et Sachkeri võetud esimese laulupeo pildid kusagil ikkagi ringlevad,“ leiab ta. Ta ei välista sedagi, et Eesti Rahva Muuseumi fondides võib mõni dateerimata laulupeo pilt osutuda esimese laulupeo omaks. Oleks vaid keegi, kes asja uurimise südamega käsile võtaks, unistab ta.

Kes aga oli üldse esimest üldlaulupidu pildistanud Reinhold Sachker? Toonasest seltsitegevusest ärksalt osa võtnud Sachker oli Vanemuise seltsi üks seitsmest asutajast, teise üldlaulupeo pidukomitee liige ning pärast Koidula lahkumist Kroonlinna Vanemuise teatri näitejuht aastatel 1872–1878.
Eesti fotonduse ajaloos võib teda nimetada aga suurmeheks. Ta on jäädvustatud muuhulgas Vanemuise näitlejaid ja rahvapeo publikut Vanemuise aias, samuti Carl Robert Jakobsoni matuseid. Ta on pildistanud 1891. aasta laulupeo rongkäiku ning pidu Eesti Kirjameeste Seltsi aias, 1894. aasta laulupeo peaproovi, Vanemuise nurgakivi panekut 1905. aastal.

Sachkeri nimi on seotud esimese Eestis valmistatud foto trükkimisega ajakirjanduses. Ühtlasi on 1891. aasta Tartu laulupidu kujutav foto Soome ajalehes Kylakirjaston Kuvalehti esimene foto Soome ajakirjanduses. Peeter Tooming kirjutab 1985. aasta 17. mai Sirbis ja Vasaras: „Kuigi trükitud pildi juures pole märgitud foto autorit, saame asjasse siiski täpsustusi teha; Tartu kirjandusmuuseumis leiduva originaalfoto järgi võime kõnealuse töö autoriks nimetada omaaegset tuntud piltnikku Reinhold Sachkerit.“

1891. aasta laulupeost on säilinud kolm Sachkeri fotot: lauljad ja mängijad kõlakojas, pidurongkäik Tartu raekojas ning pidurongkäik Treffneri gümnaasiumi juures. Võrdluseks, esimesed fotod Eesti ajakirjanduses ilmusid alles 1893. aastal Olevikus ja 1894. aastal Postimehes.

Kui esimese üldlaulupeo fotod on loodetavasti veel avastamata, siis 1948. aastal valmis Elmar Kitse maal „Esimene eesti laulupidu Tartu 1869“.

Kuigi esimesest üldlaulupeost pole leitud ühtegi fotot, annab Elmar Kitse maal aimu, milline võis esimene pidu välja näha. Foto: Eesti Rahva Muuseum

Praegu Eesti Rahva Muuseumi kogus olev maal on loodud tellimustööna toonasele ENSV teaduste akadeemiale. Teose mõõdud on 3×7 meetrit. Kunstiajalooliselt tuleks rõhutada, et maali äärmised Tartu vaated maalisid kunstnikud Aleksander Vardi ja Johannes Võerahansu.

Artikli kirjutamisel on kasutatud Triin Kaasiku 2005. aasta bakalaureusetööd „Fotograaf ja seltsitegelane Reinhold Sachker“ (Tallinna ülikooli ajaloo instituut).

--------------------------------

Esimesel laulupeol oli 46 koori ja 878 lauljat

Eesti ülemaaliste laulupidude traditsioonile pandi alus esimese üldlaulupeoga 18.–20. juunini 1869. aastal Tartus. Ülemaalise laulupeo idee algataja ja ürituse läbiviija oli lauluselts Vanemuine eesotsas Johann Voldemar Jannseniga.

1869. aasta juunis kogunes Tartusse 46 meeskoori ja viis puhkpilliorkestrit, peol osales kokku 878 lauljat ja pillimängijat. Kavas oli küll ainult kaks eesti algupärast laulu – Aleksander Kunileidi „Mu isamaa on minu arm“ ja „Sind surmani“, mõlemad Lydia Koidula tekstile –, kuid seda suurem oli nende tähenduslikkus.

Ülemaalise ühislaulmise eelduseks oli koorilaulu ja puhkpillimängu harrastuse laialdasem levik 19. sajandi esimesel poolel (Kanepis, Põlvas, Laiusel, Tormas, Põltsamaal jm).

Peeti ka ühiseid laulupühi – kooride ühislaulmisi Ansekülas (1863), Jõhvis (1865), Simunas (1866), Uulus (1867) jm.

Allikas: Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA

2 KOMMENTAARI

m
mul vanaisa käis 5. juuli 2019, 18:11
vankriga laulupeol ja mõisaga läbisaamine oli hea ilmselt algas juba illuminaatide õõnestamine meitele on ju vsjo nase
M
"???" 5. juuli 2019, 17:16
Mina käisin Tartu 1969 laulupeol, ka need pildid on mul kadunud. Küll on meeles avakõnelaja jutt Uljanovite perekonna viibimisest 1869.a. laulupeol ja mula sel teemal. See oli muidugi peen nali kõnepidaja arvates ... sest järgmisel aastal sündis ... Vadimir Ilitš ...

TOIMETAJA

+372 5199 3733
linnaleht@linnaleht.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee