Päevateema

Kas mäletad? Millest kirjutati Linnalehe esimeses, viiesajandas ja tuhandendas numbris? 

Linnaleht, 21. juuni 2019, 12:16
Tallinna Linnaleht nr 1, ilmus 26. märtsil 1997Foto: Linnaleht
Kuidas peaminister hakkas vanalinna korterit ehitamaTallinna Linnaleht nr 1, ilmus 26. märtsil 1997

Tallinna Linnaleht nr 1, ilmus 26. märtsil 1997Foto: Linnaleht

Esimese Linnalehe avaloos anti teada, et tollane peaminister Mart Siimann ehitab Ühispangast laenatud miljoni krooni eest vanalinna Müürivahe tänavale korterit läbi kolme korruse. Avanumbri persoonilugu, vähemalt pilt selle juures, viis nunnumeetri põhja: pildil on Tallinna loomaaia direktor Mati Kaal koos kolmekuuse jääkarupoja Martaga.

Ajaloolane Lauri Vahtre selgitas lähenevate lihavõttepühade tähendust ja linnaametnik Aare Tunis andis nõu, kuidas paigaldada veemõõtjat. ETV majandussaate „Kapital“ toonane saatejuht Tiina Joosu, kes asus paari päeva pärast 29. sünnipäeva tähistama, rääkis Linnalehele, et peab üldiselt sünnipäeva mitu korda, algul sõprade, siis töökaaslaste ja pere ringis.

Avanumbri viimaselt küljelt leiab koduteemalise loo mõttetarga ja ravitseja Gunnar Aarmaga. Tollal oli teadmamees 80-aastane ning kolinud Pärnust tagasi isa ostetud korterisse Tallinna vanalinnas, kus ta oli sündinud, kus pulmapeo pidanud ja kust ta 56 aastat tagasi Siberisse oli viidud. „Magada tuleb peaga põhja poole ja töötama peab näoga idasse,“ põhjendas Aarma voodi tavapäratut paiknemist toa keskel.

Kuidas publik aitas Metallica kontserdi õnnestumisele kaasa
Tallinna Linnaleht nr 500, ilmus 15. juunil 2006

Tallinna Linnaleht nr 500, ilmus 15. juunil 2006Foto: Linnaleht

Neljapäeval ilmunud 500. lehenumber oli nagu toonane igapäevane uudisteleht, kust võis leida Tallinna, Eesti, maailma, spordi ja vaba aja küljed.
Tallinna küljel oli juttu päev varem Linda kuju juures toimunud 1941. aasta juuniküüditamise mälestusüritusest, kus president Arnold Rüütel ütles, et minevik ei tohi tulevikku varjutada. Eesti küljel kirjutati Saaremaal tulevast võidupüha mereparaadist, mis pakub huvi ka hobilaevnikele. Nimelt oli väikelaevastiku alustest mereparaadile registreerunud paarkümmend alust.

Kuna Saksamaal käis parasjagu jalgpalli MM, oli tervelt kaks külge pühendatud sellele spordimaailma suursündmusele. Kirjutati nii Hispaania 4:0 võidumängust Ukraina üle kui ka uuriti muljeid kohapeal mänge jälgivatelt eestlastelt, kes olid vaimustuses Saksamaal toimuva MM-i atmosfäärist.

Linnalehes tehti ka ülevaade kaks päeva tagasi Tallinnas lauluväljakul toimunud Metallica kontserdist. „Kontserdi õnnestumises oli muusika kõrval oma osa ka publikul, kes oli ülimalt sõbralik. Ehk oli põhjuseks kontserdi aeg, sest töönädala keskel ei saanud kontserdilised kesvamärjukesega liialdada. Isegi fännitsoonis ei olnud tunda Rock Summeri aegadest tuttavat lava ees tõuklemist,“ kirjeldas suurkontserti toimetaja Kristjan Roos.

Kuidas Seaküla Simson kaotas oma hea sõbra
Tallinna Linnaleht nr 1000, ilmus 28. augustil 2009

Tallinna Linnaleht nr 1000, ilmus 28. augustil 2009Foto: Linnaleht

Selle ümmarguse ilmumisnumbriga Linnalehe persoonilugu oli tillimeistrina tuntud Seaküla Simsonist, kes võttis endale aadlitiitli – Simson von Seakyl. „Ta on kuradima tark mees, mõistab elegantselt vanduda ja ropendada ning 50 aasta juubeli pidas ka ette ära,“ kirjutas loo autor Indrek Kuus.

Küsimusele, millest Simson inspiratsiooni ammutab, vastas skulptor: „Mul oli väga hea sõber kogu elu, temal oli kole palju ideid ja ta jagas neid minuga alati lahkelt. Kahjuks on meie teed lahku läinud. Jätsin sõbra, viinakuradi, maha ning eks ta igatseb minu järele. Vanemaks jäädes tulevad kogemused ja kärakat pannes pole ikka õiget töömeest, sahmid niisama. Joogisena tulevad kihvtid unenäod, aga need tuleb kohe kirja panna. Aga praegu olen ammuse sõbraga võõraks jäänud.“

Päevateema rubriigis ütles toonane kaitseministeeriumi sõdurihingega kantsler Riho Terras, et ei saa aru nendest, kes Eesti meeste sõttasaatmist ei mõista. „Eesti rahvas on demokraatlikult valitud riigikogu kaudu teinud otsuse ja ühinenud NATO-ga. Seda on tehtud teadmises, et NATO on ajaloos ainuke organisatsioon, mis on suutnud oma liikmete turvalisuse tagada. Paremat ei ole. Et olla selle klubi liige, ei saa ainult hüvesid nautida, vaid peab ise ka panustama,“ selgitas Terras kümmekond aastat tagasi.

Toimetaja veerus küsis aga Merike Kungla, kas lugeja teab, kui palju maksavad sel aastal töövihikud. Ja vastas siis, et kuulis sõbralt, et kokku ligi 800 krooni. „Tunnistan, sain kreepsu. See summa on ikka pöörane väljaminek,“ kirjutas Kungla.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtuleht.ee