Värsked Pärnu uudised

Ka sel suvel on Pärnu rannaniitudele oodata 200 veist, neist 75 on juba kohal 

Kristjan Roos, 6. juuni 2019, 16:53
Pärnu linnalehmad on võitnud nii linlaste kui ka turistide südame. Bert Holm Linnalehmad saavad oma joogivee lõugastest. Foto: Bert Holm
Naljaga pooleks öeldes võivad pärnakad ja linna külastajad kergemalt hingata, sest ka sel suvel on oodata Pärnu rannaniitudele paljudele juba tuttavaks ja armsakski saanud linnalehmi.

„Rannaniitude taastamise juures on pärast vana pilliroo eemaldamist kõige tõhusamaks hooldamise viisiks just karjatamine. Tänu sellele on alad valdavalt pilliroost puhtana hoitud ja avatud vaated traditsioonilisele rannaniidu kompleksile ning merele,“ selgitab keskkonnaameti pressiesindaja Sille Ader.

Samal teemal

Selleks, et hoida aastatega saavutatut, karjatataksegi Tervise Paradiisi juurest Raekülani ulatuval alal ka tänavu lehmi. Nosijaid on ka Vana-Pärnu rannaniidul.

Tänavu on Pärnu rannaniitudele oodata paarsada veist. Praegu toimetatakse neid järk-järgult suvepealinna. Mai alguses toodi esimesed 60 sarvilist Mai piirkonna rannaniidule ja 15 jäi Tervise Paradiisi tagusele alale. Loomad on pärit Võrumaalt Alakonna talust, mille peremees Silver Visnapuu juba viiendat aastat Pärnu rannaniite hooldab. Lisaks hooldavad teise taluniku loomad Vana-Pärnus rannaniitu.

Sille Aderi sõnul on varasemate aastate kogemus näidanud, et linnas karjatamine on võimalik, kui rajatud on korralikud püsiaiad ning karjak hoiab loomadel silma peal ja hoolitseb nende heaolu eest. „Meie jaoks on rõõmustav see, et pärnakad on lehmad hästi vastu võtnud, samuti on rannaniidul nosivad veised vahva atraktsioon turistidele. Rannaniidu väärtustega saab tutvuda ka loodusrajal jalutades või linnutorne külastades,“ lisab ta.

Pärnu rannalehmad pole aga Eestis erandlikud: Tallinna külje all Paljassaares nosivad lehmad mere äärt puhtaks umbes 30 hektari ja Saaremaal Roomassaares 64 hektari suurusel alal.

----------------------------
Haruldaste liikide kasvukohad
Rannaniidud on poollooduslikud kooslused, mis on kujunenud ja säilinud mõõduka inimtegevuse ehk karjatamise ja niitmise abil. Need pakuvad kasvukohta haruldastele käpalistele, elupaika kahepaiksetele ja kurvitsalistele ning peatuspaika rändlindudele.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
linnaleht@linnaleht.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee