Päevateema

Bachi „Johannese passioon“ annab võimaluse minna ajamasinas 2000 aastat tagasi 

Tiina Jokinen, 11. aprill 2019, 17:40
Ettekandeks on ühendanud jõud muusikakollektiivid ja solistid. Kuulajate ette astuvad eesotsas maestro Andres Mustoneniga Foto: Arno Saar
Umbes 2000 aastat tagasi kõndis läbi kõrbeliiva ja -kuuma väike karavan inimesi, nii mehi kui naisi, Jeruusalemma poole. Ning miskipärast oli sõna nende tulekust jõudnud kaugele ette, nõnda et linnaväravate juures oodati palmiokstega, millega nende sisenemistee jalge all sillutada.

Et kõrbes midagi rohelist nagu palm kasvatada, tuleb kõvasti vaeva näha, ja kellele roheline juba kingiks annetatakse, peab olema seda suurt tööd väärt. Kindlasti ei olnud linnavärava kõrval lilleputkat, kus need oksad lihtsalt ostes-müües omanikku vahetanuks.

Aga mis veel toimus või jäi toimumata? Selle küsimuse üle on juurelnud sajandite suurmehed: filosoofid, teoloogid, ajaloolased ja muidugi kunstnikud, kirjanikud ja muusikud. Leonardo „Püha õhtusöömaaja“ jüngrite osas pole senini kokkuleppele jõutud: kes ikkagi on Jeesuse paremal käel? Mulle näiteks meeldib küll mõelda, et tegu võis olla Maarja Magdaleenaga. Seda enam, et palmipuudepühal Jeruusalemma tulijate hulgas olid nii mehed kui ka naised, kes moodustasid Jeesuse jüngerkonna.

Miks just Maarja Magdaleena peaks olema teistest esile tõstetud ja Õpetaja kõrvale sätitud? Vastus on suuresti piiblisse mitte võetud Maarja evangeeliumis – ilmselt oli tegu lähima mõttekaaslasega, kellega Lunastaja jagas oma sügavamaid mõtteid. Selle asjaoluga oli paljudel teistel grupi liikmetel tõenäoliselt raske leppida, sest vaatamata heale sõnumile, mida nad kuulutasid, on inimloomus üsna muutumatuna püsinud tänini.

Nüüdseks on aga veel põnevamaid teooriaid tekkinud ja üks neist on koguni nii julge, et annab Maarja Magdaleenale Jeesusega võrdse staatuse, ning seda mitte naiste ja meeste võrdõiguslikkust silmas pidades. Ei ole sugugi võimatu, et Maarja Magdalast oli tegelikult sõnumitooja, müstik ja prohvet iseeneses.

Kui kas või murdosagi sellest tõele vastab, on maailmas muidugi suur ebaõiglus toime pandud, aga nagu teame, on ajaloolised vead kas raskelt või üldse mitte parandatavad.

Ilmselt seetõttu ongi nii paljud suured kunstnikud selle teemaga tegelenud ja tegelevad edasi. Teiste hulgas ka Johann Sebastian Bach, kes väidetavalt küll enese tõestuseks kirjutas eriti kaaluka teose „Johannese passioon“, mille esiettekanne toimus 1724. aasta suurel reedel Leipzigis. Seega pole juhuslik ka see, et Tallinnas on muutunud traditsiooniks selle teosega sisse juhatada kannatusnädal.

Siinkohal võiks tõstatuda küsimus, mis selles nii erilist on. Ent nagu juba eespool mainitud, on paljud kunstnikud ja teadlased püüdnud astuda ajamasinasse, mis viiks neid tagasi kahe tuhande aasta tagusesse aega, et lahendada mõistatus: mis siis ikkagi päriselt toimus?

Ning mõnel neist, nagu Leonardo, on see ilmselt oma moel ka õnnestunud… Bachi kuulates tekib kahtlus, et ka tema sai loomingu kaudu osa „suuremast pildist“. Kui seda teost uuesti ja uuesti aastast aastasse kuulata ning sellele kaasa elada, hakkavad elama ka seal kujutatud tegelased: Jeesus, Maarja Magdaleena, Maarja ja jüngrid. Mõneks hetkeks võimegi piiluda sajandite loori taha ja näha enda ees Püha Linna kesk Juudamaa kõrbet, elada läbi kõikide nende ristuvate kultuuride kirevat melu ja inimeste laastavat mõju iseendale ning seejärel headuse taassündi.

See kogemus aitab meil kõndida läbi järgmise aasta uue kevadpühani, kus kordub sama teos, aga ikka natuke uues kuues. Kevad ongi ju taassünd.
Kuna see kauge aja tagune lugu mõjutab meid kõiki ühel või teisel, rohkemal või vähemal määral, on igati mõistetav, et tegelikult tahaksid meist paljud selles „ajamasinas“ kas või korra viibida, et mõista midagi, mille peale iga päev ei mõtle.

------------------------------
Bach kõlab Kaarli kirikus

Pühapäeval, palmipuudepühal kell 17 esitleb festival „Klaaspärlimäng“ Tallinnas Kaarli kirikus barokiajastu suurmeistri Johann Sebastian Bachi „Johannese passiooni“.

„Ajendatuna publikumenust leiab ettekanne Kaarli kirikus aset juba kolmandat aastat ja seegi kord lisandub midagi uut. Tegemist on klassikalise muusika sõprade jaoks erakordse sündmusega, kuid ainulaadse elamusega ka neile, kes igapäevaselt Bachi ei kuula. On väga eriline kogemus kuulata enam kui paarisajaliikmelise, just selleks kontserdiks Eesti tippmuusikutest moodustatud koosluse esituses muusikaajaloo ühte monumentaalsemat teost,“ kommenteeris festivali kunstiline juht Peeter Vähi.

Ettekandeks on ühendanud jõud muusikakollektiivid ja solistid. Kuulajate ette astuvad eesotsas maestro Andres Mustoneniga lauljad Anto Õnnis, Jaanika Kuusik, Annely Leinberg, Tõnis Kaumann ja Alvar Tiisler, samuti Tallinna poistekoor, kammerkoor Collegium Musicale ja orkester Klaaspärlimäng Sinfonietta. Sel aastal saadavad koraale Arsise kellade ansamblid.

Lisaks on palutud koraale ühehäälselt kaasa laulma vabatahtlikud publiku hulgast. Seega täitub kogu Kaarli kiriku maagiline interjöör ülevate helidega.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
linnaleht@linnaleht.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee