Arvamus

Lennart Meri ja plaan B (1)

Kristjan Roos, 21. veebruar 2019, 16:50
President Lennart MeriFoto: ALDO LUUD
1993. aasta 24. veebruaril, esimesel taasiseseisvunud Eesti presidendi vastuvõtul oli Lennart Meri kõnes keskne sümbol iseseisvusdeklaratsioon „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“.

„Kas manifestil, meie riigi sünnitunnistusel, on meile täna ka midagi õpetada? Ma kinnitan teile: iga tema rida õpetab. Olulisim õppetund on lihtne: aega on vähe, ja aeg ei oota väikerahvaid. Nimetasin juba tõhusat kontrolli riigipiiri üle kui esimest prioriteeti,“ kõneles Meri.


Ka aastal 2019 räägitakse riigipiiri kindlustamisest, 2026. aastaks peaks idapiiri väljaehitamine valmis saama.

Aeg ei oota väikerahvaid ka 26 aastat hiljem. Maailmas valitseb üha enam populismi ja äärmusluse võidukäik, Euroopat räsib endiselt rändekriis ning keegi ei tea, mida toob kaasa Brexit.

Välisminister Sven Mikser rääkis hiljutisel välispoliitika arutelul riigikogus, milline on Eesti plaan B, kui Euroopa solidaarsusel põhinev välispoliitika peaks meid alt vedama: „Vastus on lihtne: meie tänased tegevused ongi alternatiiv sellele plaanile, mis 1939. aastal läbi kukkus. Demokraatlik väikeriik jääb ellu ja areneb siis, kui ta kaitseb oma väärtusi nii kodus kui ka võõrsil ja kui tal on olemas neid väärtusi jagavad liitlased.“

TOIMETAJA

+372 5199 3733
linnaleht@linnaleht.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee