Arvamus

Nykänen oli ka Eesti kangelane 

Kristjan Roos, 7. veebruar 2019, 17:32
Matti Nykänen 1984. aasta Sarajevo olümpiamängudel Foto: AFP/Scanpix
Esmaspäevane uudis Soome mägikotka, neljakordse suusahüpete olümpiavõitja Matti Nykäneni surmast ei jätnud külmaks ka arvukat osa eesti spordisõpradest.

Paljud jagasid sotsiaalmeedias mälestusi sellest legendaarsest, aga ka skandaalsest spordimehest. Muidugi mõista tsiteeriti veelkord ta surematuid lauseid, nagu „elämä on laiffii“, „jokainen tsäänssi on mahdollisuus“ ja „se on ihan fifty-sixty miten käy“.


Ühe eestlaste põlvkonna jaoks oli Nykänen lapsepõlve sangar. Praegu 40. eluaastates ja vanemate inimeste jaoks on ta võidud sügavalt mällu sööbinud. Ajal, mil Eesti sportlased oma riigi lipu all rahvusvahelisel areenil võistelda ei saanud, elasime innukalt kaasa põhjanaabritele. Nykänen, aga ka Soome hokikoondis pakkusid kaheksakümnendatel vähemalt põhjaeestlastele telepildi vahendusel unustamatuid elamusi. Pole siis ka ime, et Soome sangari lahkumine seetõttu meilegi korda läheb.

Paraku pole Nykäneni sportlaskarjäärile järgnenud elu enam nii ilus. Aga teisalt ei ole kellelgi ei temalt ega fännidelt võimalik suuri võite ära võtta. Kui sportlane on kord fänni südamesse pugenud, siis nii kergelt ta sealt enam välja ei saa.

Samas võib Soome kõigi aegade ühe parema sportlase näitel mõtiskleda selle üle, kuidas ühiskond oma sporditippe ka pärast karjääri lõppu võiks väärtustada. Meil Eestiski on ju elu hammasrataste vahele jäänud spordisangareid.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtuleht.ee