Värsked Pärnu uudised

Garri Raagmaa: Pärnu kolledžil on kavas kõvasti kasvada 

Kristjan Roos, 10. jaanuar 2019, 17:02
Pärnu kolledži direktor Garri Raagmaa kiidab tudengeid ja kolleege ning vaatab tulevikku praegustele probleemidele vaatamata optimistlikult. „Usun, et järgmised viis aastat tulevad taas kasvu tähe all,“ ütleb ta.  MARKO SAARM (Sakala/Scanpix)
Mullu mais Tartu ülikooli Pärnu kolledži direktoriks valitud ja juulis ametisse astunud Garri Raagmaa sõnul vajab kolledž riigilt lisaraha, et töötajad saaksid keskenduda põhitööle.

Nädala algul jõudis meediasse uudis, et Tartu ülikooli kolledžid Narvas, Pärnus ja Viljandis vajavad edasitegutsemiseks lisaraha. Tartu ülikool on välja arvutanud, et Narva kolledž vajaks juurde 500 000 eurot, Pärnu kolledž 200 000 eurot ja Viljandi kolledž 100 000 eurot.

„Tublide poliitikute loodud toreda tasuta kõrghariduse tulemusel kaotas Pärnu kolledž viimasel viiel aastal 700 000 eurot aastas ning seda ei ole kompenseeritud täies mahus,“ selgitab Raagmaa, millest on Pärnu kolledži rahapuudus eelkõige tekkinud. „Kuuldused meie surmast on klassikuid parafraseerides muidugi ajakirjanduses tublisti liialdatud,“ lisab ta naljaga pooleks.

Kui reaalseks peate, et riik Pärnu kolledžile 200 000 eurot lisaraha eraldab?

Tegelikult on kogu kõrgharidus juba viis-kuus aastat virelenud sama raha peal, seda oludes, kus palgad kasvavad aastas seitse-kaheksa protsenti ja gümnaasiumiõpetajatel sealjuures ennaktempos. Kui õiguse dotsent saab vähem palka kui verisulis kolm aastat ülikoolis käinud kohtunikuabi, siis on miskit ikka väga valesti läinud. See 200 000 eurot lubaks meie inimestel keskenduda põhitööle ilma, et nad peaksid rabama mitmel rindel. Mõeldes, kui palju lähiaastatel on raha pandud asfalti ja betooni, siis on see raha köömes.

Olete öelnud, et regionaalne kõrgkool, mida on ka Pärnu kolledž, on riigi üks parimaid regionaalpoliitika vahendeid. Kas olete tuleviku suhtes optimist ja veendunud, et uksi kolledž lähikümnenditel kinni ei pane?

No mis häda Linnalehel selle kinnipanemisega on? Kas keegi sai kunagi eksmati või? Regionaalsed kõrgkoolid on Põhjamaades end jah tõestanud ühe parima regionaalpoliitika meetmena. Nad ahvatlevad nutikaid noori, loovad ja toovad kohale ning rakendavad uusi teadmisi-tehnoloogiaid. Aga nad osalevad ka üldises kohalikus elus proaktiivsete ja strateegiliste partneritena. Sellest on aru saanud kohalikud omavalitsused nii siin kui ka seal. Igal korralikul linnal on oma kõrgkool. Soovitan muide ka tutvuda Pärnumaa värske arengustrateegiaga 2035+, kus on Pärnu kolledžil vägagi kandev tulevikuroll. Kavas on tublisti kasvada!

Paratamatus on siiski see, et tudengite arv on ka Pärnu kolledžis vähenenud. Kuidas soovite Pärnusse tudengeid järgnevatel aastatel kohale meelitada?

Ei ole paratamatus. Populaarseimal erialal esitati viimasel suvel kaheksa avaldust kohale – see oli Tartu ülikooli kolmas konkurss. Kõik õppekavad tulid kuhjaga täis, kuid kohtade arv ja/või nende eest makstav riiklik toetus ei kata kasvanud kulusid. Riiklik reeglistik on samuti liiga jäik. Loodame siiski avada taas tasulise kraadiõppe, suurendada oluliselt täiendõppe mahte ja avada ka uusi õppekavu, ennekõike erialadel, mida ettevõtjail enim vaja.

PÄEVATOIMETAJA

+372 614 4181
linnaleht@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee