Vaba aeg

Keeleõppe kuldreegel: õppida tuleb iga päev 

Kristjan Roos, kristjan.roos@linnaleht.ee, 20. detsember 2018, 16:15
Ott Ojamets räägib enda sõnul kõigis keeltes, mis keeleõppeäpis Speakly on olemas, kuid kuna programmi keeltevalik on laienenud, plaanib ta jaanuaris hakata itaalia keelt edasi õppima. „See keel kõlab väga mõnusalt ja ootan juba, et selles korralikult suhelda saaksin!“ märgib ta.  HEIKO KRUUSI
Uuringute andmetel on kõige levinum uusaastalubadus õppida selgeks mõni uus keel, aga kuidas seda teha? Kas minna keelekursusele, kasutada keeleõppe rakendusi või proovida õppida iseseisvalt?

Keeleõppeprogrammi Speakly üks asutajatest, keeleentusiast Ott Ojamets annab mõned väärt soovitused.

„See tunne, kui suudad ise võõrkeeles rääkida, on ikka hoopis teine! Ja tänapäevaseid uudseid lahendusi kasutades on võimalik uus keel kenasti suhtlustasandile viia vaid mõne kuuga, nii et kõik on ainult pealehakkamise asi,“ märgib Ojamets. Ta leiab, et vaatamata kas või Google’i tõlkeprogrammi üha kvaliteetsemaks muutumisele on keeleoskus jätkuvalt suur väärtus.

Ott, mis on keeleõppes kõige tähtsam?

Kõige tähtsam on asjale õigesti läheneda ja leida igapäevaselt umbes 30–45 minutit õppimiseks. Õigesti lähenemise all pean silmas toimivate teaduslike meetodite kasutamist, see pole aga tihti lihtne, sest paljudes keeleõpikutes ja keelekursustel kasutatakse vananenud meetodeid.

Loomulikult on võtmetähtsusega ka praktiline vajadus. Keeleõppija peaks endalt küsima, miks ta seda keelt õpib. Kas see teeb elu paremaks? Kas ta on siis õnnelikum või edukam? Kas ta teenib siis rohkem raha või annab see talle võimaluse paremini reisida? Meil on alati sügavamad põhjused kõiges selles, mida me teeme. Ja nagu iga teise asjaga on vaja neid sügavamaid põhjuseid mõista, et motivatsioon ei kaoks.

Palun anna keeleõppeks mõned head nipid ja trikid.

Peamine trikk, millest paljud tihti mööda vaatavad, on igapäevane tegutsemine. See võib olla kas või veerand tundi päevas, kuid keeleõppe tegevused peavad toimuma iga päev. Tihti juhtub nii, et keeleõppija käib kursustel üks-kaks korda nädalas ning ei tunne head arengut. Sellel on lihtsad ja loogilised teaduslikud põhjused. Ilma neisse siinkohal pikemalt süüvimata on edu võtmeks kas või väike edasiminek igapäevaselt, kuna sel moel antakse mälule pidevat sisendit võõrkeeles ning keel areneb välja palju kiiremini.

Teise soovitusena tooksin välja selle, et õppida tuleks just sellisel moel, nagu on endale mugav ja mõnus. Paljud inimesed on kuulnud erinevatest õpistiilidest ning kui ei ole, siis soovitan nende kohta lähemalt lugeda ja saada teada, milline on nende endi õpistiil ja kuidas seda toetada. Selleks on internetis väga head testid, mille tegemise järel saab enda kohta teada, kuidas mälu kõige paremini töötab ja infot vastu võtab.

Lihtsustatult võin öelda seda, et suurema osa inimeste mälu jaoks ei sobi absoluutselt koos teistega klassiruumis kõrvuti istudes infot omandada, pigem oleks efektiivsem tirida näiteks Speakly äpp oma telefoni ning õppida päeva jooksul mugavalt, siis, kui igapäevatoimetusi tehakse. Näiteks 5 minutit poejärjekorras või 10 minutit last lasteaiast oodates. Selline õppimise viis on paljudel tulemuslikum.

Millised on suurimad vead, mida inimesed keelt õppides teevad? Kuidas neid vältida?

Esiteks õpitakse tihti sõnu ja lauseid, mida päriselt nii väga tarvis ei ole ning mille õppimise võiks võtta ette natuke hiljem, pärast seda, kui vundament juba olemas. Ma pean silmas seda, et kui vaadata tüüpilist keeleõpikut, siis tegelikult ei õpetata selles sõnu nende päriselulise kasulikkuse järgi, vaid pigem muudele meetoditele toetudes, mis on kahjuks vananenud. Speakly programmis näiteks õpib inimene statistilise tähtsuse järjekorras selgeks keele kõige olulisemad sõnad, hakates neid kohe ka lauseteks kokku panema. Sellisel moel on võimalik päris uues keeles korralik hüpe teha, võrreldes eelnevate keeleõppekogemustega.

Teine probleem, mida ma näen, on see, et tihti takerdutakse kursustel liigse grammatika õpetamisse, selle asemel et anda õppijatele võimalus end väljendama hakata. Grammatika on keele ülioluline osa ning selleta ei saa – kuid nagu iga asjaga on ka siin võimalik õppida selgeks kõige olulisemad asjad kõigepealt ja hakata siis juba keeles suhtlema.

Toon näite taas Speakly programmist, mis annab õppijale grammatikat väikeste ampsudega, võttes arvesse, et see on kõige olulisem teadmine, mida hetkel vaja teada – ning keskendudes siis päris lausete kirjutamisele ja rääkimisele. Paljud inimesed on tundnud, et nad küll saavad aru ja oskaksid lauseid kokku panna, aga kui rääkima on vaja hakata, siis seda ei juhtu. Selline ainiti grammatikasse vaatamine, mis keelekursustel tihti juhtub, on üks selle probleemi põhjuseid.

Ja viimase soovitusena tooksin välja selle, et mis tahes asja õppides on alati suurepärane mälu natuke ergutada meeldivate maitsetega. Näiteks kui õpid parasjagu 10 sõna hispaania keeles, siis võta iga 15 minuti tagant tükk šokolaadi või mõnd puuvilja. Uuringute tulemused näitavad, et see ergutab mälu ja sõnad jäävad paremini meelde!

PÄEVATOIMETAJA

+372 614 4181
linnaleht@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee