Värsked Tartu uudised

Tartu raekoja kellamäng on tervitus, mis liigutab väliskülalisi 

Kristjan Roos, kristjan.roos@linnaleht.ee, 22. november 2018, 18:01
2016. aastal said linnakodanikud Tartu raekoja uusi kelli väga lähedalt uudistada.  Aldo Luud
Tartu raekoja kellamängust on kujunenud üks linna olulisi sümboleid, millel esitatavaid muusikapalasid käivad kuulamas nii linlased kui ka külalised.

2016. aastal Tartu raekoja kellamängu uuendamise tulemusel tekkisid avaramad muusikalised võimalused. Tartu raekoja kellamängu muusika- ja projektijuhi Merle Kollomi üks tolleaegseid ideid oli, et väiksemapoolse kellamängu võiks muuta suureks seeläbi, et sellel mängitav muusika oleks laia rahvusvahelise haardega, n-ö muusikaline integratsioon meie ärevaks muutunud maailmas.

„Tartu ülikoolis õppis siis tudengeid umbes 80 riigist – milline võimalus näidata oma sallivust ja huvi teiste rahvuste vastu! Idee oli vastavate riikide rahvuspühadel esitada kellatornist neile olulisi muusikapalu, mis tooks raeplatsile kokku palju huvilisi ning tunnustaks ja tutvustaks teiste riikide tähtpäevi ja muusikat,“ meenutab Kollom. Mõneti ongi see idee teostunud. Tänavu on Tartu raekoja kellamängu tulnud teiste seas kuulama ka mitmed välisdelegatsioonid, Tartu külalised. Neid on tervitanud ja kindlasti ka väga suuresti üllatanud spetsiaalselt selleks sündmuseks komponeeritud muusikapalad.

Nii näiteks tervitati tänavu Tartut külastanud Uppsala delegatsiooni rootslastele südamelähedaste muusikapaladega. Kellamänguna kõlasid Hugo Alféni „Sveriges flagga“ ja Georg Riedeli „Idas Sommarvisa“. Septembris kõlas aga Lüneburgi delegatsiooni auks Johann Abraham Peter Schulzi  „Der Mond ist Aufgegangen“ („Kuu on tõusnud“).

Poola ja Läti 100. sünnipäevadki said tänu raekoja kellamängule võimsama tähenduse. 11. novembril kõlas poolakate auks Michał Kleofas Ogiński „Pożegnanie Ojczyzny“ (polonees „Hüvastijätt kodumaaga“) ja nädal hiljem lätlaste rõõmuks Raimonds Paulsi „Manai Dzimtenei“.

Juba mitu aastat on Eestis elavad soomlased tähistanud ka Tartu raekoja platsil oma iseseisvuspäeva. Ka sel aastal kogunevad nad 6. detsembril, et tähistada Soome Vabariik 101 Jean Sibeliuse „Finlandiaga“. Ja mõistagi saab alates esimesest advendist kelladel kuulda juba harjumuspäraseks saanud jõulurepertuaari.

Kollom räägib, et on püüdnud raekoja kellamängu panna maksimaalselt kõlama. „Mul on selleks omad nipid, mida „ortodokssed kariljonistid“ kunagi ei kasuta,“ räägib naine, kes oli ühtlasi Tartu kellamängu ulatuslikest renoveerimistöödest ja avamispidustustest valminud dokumentaalfilmi produtsent. Tänavu kevadel Norras toimunud Põhjamaade Kariljoni ja Kampanoloogia Ühingu konverentsil jagasid Taani, Norra ja Rootsi erialaspetsialistid tunnustust nii filmile kui ka selles kõlanud kellamängupaladele. „Imestati, et maailma mastaabis pigem väiksema suurusega kellamäng nii võimsalt kõlab,“ vahendab Kollom.

-----------------------------

Rändab pilliga ringi

Kariljonist Merle Kollom Taanis Meie Päästja kirikus kariljonil.  Erakogu

Merle Kollom jätkab kariljoniõpinguid Taanis Skandinaavia kariljonistide koolis, saades saabuval suvel esimeseks diplomeeritud kariljonistiks Eestis.

Kaks nädalat tagasi andis ta Uppsala kontserdimajas koos Rootsi juhtiva džässtrioga Trio X of Sweden, rahvusvaheliselt tunnustatud muusikute – löökpillimängija André Ferrari ja violoncello da spalla mängija Mikael Mariniga kontserdi sarjas „Carte Blanche“, mille tarbeks transporditi Eestist Rootsi tema isiklik 120-kilone kariljon.

Merle Kollom: „Peale minu maailmas keegi sellist tüli endale ei tee, et selle raske pilliga ringi rändaks. Huvilisi oli vaheajal ja pärast kontserti murdu, keegi ju seda omapärast instrumenti eriti elu jooksul ei näe. Sain koostööpakkumise nimekalt dirigendilt Hans EKilt, kes sooviks mulle juba tuttava, Taanis asuva transporditava kolmetonnise kariljoni tuua Rootsi ja kaasata sümfooniaorkestriprojekti.“

PÄEVATOIMETAJA

+372 614 4181
linnaleht@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee