Värsked Pärnu uudised

Pärnu paneb Tartu ja Viljandiga seljad kokku 

Kristjan Roos, kristjan.roos@linnaleht.ee, 14. september 2018, 11:02
Pärnakad usuvad, et Pärnul on koos Tartu ja Viljandiga head võimalused saada 2024. aasta Euroopa kultuuripealinnaks.  Robin Roots
Nädal tagasi otsustas Pärnu linnavolikogu toetada linnavalitsuse ettepanekut kandideerida koos Tartu ja Viljandiga Euroopa 2024. aasta kultuuripealinnaks.

Pärnu linnavalitsus on kultuuripealinnaks kandideerimist arutanud kevadest, korraldanud koos kultuuritegelastega mõttetalguid ja kuulutanud välja visioonikonkursi. „Samas toonitati, et me ei tohiks keskenduda üksikutele ettevõtmistele ja ehitistele, vaid üritada koostöö kaudu piirkonna atraktiivsust suurendada,“ märgib Pärnu linnavalitsuse meedianõunik Teet Roosaar.

Kuulnud pärnakate kavatsustest, pöördusid Pärnu linna esindajate poole Tartu linnavalitsuse kultuuriosakonna töötajad. „Meie eesmärgid on samad, kuid Euroopas ei ütle Tartu või Pärnu midagi. Kas te ei tahaks piirkondlikult ühineda ja koostööd teha, kasutades ära igaühe tugevusi? Linnavalitsus leidis, et see on hea mõte. Tajume hästi Narva kandidatuuri tugevust ja selle kandvat ideed. Teised linnad suudavad Narvaga konkureerida siis, kui seatakse vastu sama tugev idee. Tahame seljad kokku panna, et vältida inimeste kolimist pealinna ja selle lähiümbrusse,“ selgitab Roosaar otsuse sünni tagamaad.

Pealinnastumise vastu

Nüüd on Pärnu ja Tartu linnavalitsusel kavas sõlmida konkreetne koostööleping. „Kolme linna kultuuritegelaste vahel on koostöösidemeid varemgi, aga kui me ka kultuuripealinnaks ei saa, on veel tihedamatest sidemetest kasu ka tulevikus,“ märgib Roosaar.

Kas aga seda hirmu ei ole, et kolme linna korral võib lõpuks kultuuripealinna fookus ära kaduda? „Selline hirm tuleneb teadmatusest ja seniste kavade liiga lakoonilisest tutvustamisest. Me oleme Lõuna- ja Lääne-Eesti, meis on potentsiaali seista vastu pealinnastumisele ja näidata, kui rikkalik on Eesti kultuur tegelikult. Narva kandidatuur tugineb paljuski pealinna inimestele ja nende ettevõtmistele, meie kandidatuur kohalikele. Kolme linna ühiskandidatuuri edukus sõltub hindajatest. Loodame, et valik ei ole poliitiline ning poolel Eestil õnnestub näidata oma kultuurilist rikkust ja mitmekesisust,“ vastab Roosaar.

------------------------------

Kultuuripealinn tähendab linnade koostööd

Inimestel peab olema hea ja huvitav elada kogu Eestis. Kes suudaks neid innustada paremini kui Pärnu, Tartu ja Viljandi üheskoos? Kõik kolm linna tahavad huvitavat, loomingulist ja keskkonnateadlikku elukeskkonda, soovivad väärtustada kohalikku kultuuri ja seda mitmekesistada. Üksteisele tuge pakkudes ja igaühe tugevusi ära kasutades suudame pakkuda enam ja luua sidemed, mis jäävad kestma ka pärast kultuuripealinnaks olemist.

Arutelus leidsime, et Pärnu märksõnadeks on meri, suviselt kirev kultuurielu, looduslähedus ja 11 000 aasta vanune ajalugu. Viljandi on eeskuju väikelinnast, mis suudab end suureks teha, Tartu haritlaskonnaga ei suudaks Eestis keegi võistelda. Kultuuripealinna tiitel ei tähenda üksikuid ehitisi ega kalleid kontserte, vaid koostööd ja linnade tutvustamist, et inimesi koliks mujalegi kui pealinna ja selle lähiümbrusse.

Marko Šorin, Pärnu abilinnapea

PÄEVATOIMETAJA

+372 614 4181
linnaleht@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee