Värsked Tallinna uudised

Bremeni torn avatakse peagi külastajatele 

Ants Vill, ants.vill@linnaleht.ee, 24. august 2018, 14:19
Bremeni torni kaks esimest korrust olid vanasti kasutusel vanglana. Torni ülemistele korrustele pääseb mööda järsku paekivitreppi. Teist korrust ühendab kolmandaga hingedega trepp. Kolmandal korrusel oli vahtkonnaruum. Vange olevat peetud seina külge kinnitatud ahelais. Laskeavadest avaneb huvitav vaade linnale. Kesklinnavanem Vladimir Svet tutvustab ülakorrusel peetavate astronoomiaürituste kava. Neljandale korrusele tasub minna suurepärase linnavaate pärast. Esiplaanil Okasroosikese loss. Heiko Kruusi Heiko Kruusi
Aastasadu enamikule inimestele külastamiseks suletud linnamüüri torniga saab tutvuda juba septembrikuus. Alaliselt avatuks muutmist peab veel ootama.

Vene tänava lõpus, malemajast üle tee asuv Bremeni torn on ainulaadne: see on nimelt ainus müüritorn all-linnas, millele pole hilisematel ümberehitustel koonilist katust peale ehitatud. Ligi 22 meetri kõrgune hoburauakujulise põhiplaaniga torn on üsna samasuguse väljanägemisega, nagu see 14.–15. sajandil ehitati.

Torn on eriline ka selle poolest, et tegemist on ainsa linnavalitsuse halduses oleva linnamüüri torniga, see on asukateta ja sellisena avalikku kasutusse võetav. Muide, Saksamaa Bremeni linnaga pole tornil mingit pistmist, selle nimi tuleneb kunagise kinnistuomaniku, kaupmees Bremeri nimest.

Möödunud aasta lõpus ja selle aasta alguses on tornis tehtud korralik remont, sisse on veetud elekter, paigaldatud signalisatsioon ja keskküte. Mõningad tööd on veel tegemata.

Turistilõks

Meile tutvustab torni kesklinna linnaosa vanem Vladimir Svet. Kõigepealt keerab ta lukust lahti jalamis oleva raskelt rautatud ukse. Pärast veel kolme ukse avamist jõuame kõrge võlviga kivikambrisse, kus pole ühtki akent, ainult luuk keset lage. „Pole tõenäoline, et siin oleks linna püssirohtu hoitud, nagu mõni legend jutustab, see oli ikka kaitsetorn. Tuntud on see aga eelkõige selle poolest, et siin hoiti vange,“ räägib Svet. Ta lisab, et ilmselt lasti pimedas kongis peetavatele vangidele toitu teise korruse luugi kaudu.

Turistide uudishimu on suur, juba astuvad esimesed huvilised lahti jäänud uksest sisse. Need õigele rajale juhatatud, sulgeb linnaosavanem selle ukse ja avab järgmise, kõrval müüris oleva teise raudukse. Selle tagant viib järsk kivitrepp teisele korrusele. Ka seal on vana vangikong, mille ees ligi kahetollisest rautatud puust supiluugiga uks. Sellel kambril on seintesse müüritud rõngad ja üks ülikitsas aken. Siin olla hoitud veidi lugupeetavamaid vange, märgib Svet.

Trikiga trepp

Kolmandale korrusele pääsemiseks aga on kaitsetorni ehitajad leiutanud ainulaadse konstruktsiooni: sinna viib puutrepp, mis katab ronimisasendisse lastuna allaviiva kitsa trepi käigu täielikult. Nii ongi, et saab korraga ainult üht, kas üles või alla. Selline kavalus eristab torni ülemist osa linnamüüriga seotud alumistest korrustest ning muutis need ülemised kergelt kaitstavaks. Praeguste külastajate jaoks aga ülespääsemise keeruliseks. Nii ongi edasistes kavades ette nähtud, et torni võib korraga külastada vaid 10–15 inimest.

Kolmandalt korruselt leiame eest valvemeeskonna ruumi, kus ühes nurgas seisab suur kamin ja selle kohal suitsust tumedaks peitsitud laepalk. Akende aset täitvad laskeavad on mõeldud suurtükkide paigutamiseks. Neljas, katusekorrus, on munakivisillutisega katuslaega ja inimesest kõrgemate müürisakmetega.

„Siin toimub 2. septembril kell 20 sadamalaulude kontsert, esinevad Eduard Toman ja Igor Jermakov,“ teavitab Svet esimesest võimalusest torniga tutvuda. Ta jutustab ka, et torni kasutamise jaoks korraldati kevadel ideekorje, mille võitis Balti astronoomiaklubi: „Nüüd ongi tulekul klubi esimene üritus, kus saab tutvuda ka muidu suletud olnud torniga. 20.–26. septembrini korraldab klubi siin inglise astrofotograafi tähistaeva fotode näituse koos koolituse ja loengutega. Üles pannakse ka teleskoop, millega saab vaadelda päikest ning selle protuberantse.“ Ta lisab, et tähti ei saa paraku linnas vaadelda, kuna valgusreostus on liiga tugev.

„Nende ürituste pealt vaatame, kuidas logistika ja korralduslik pool töötavad, nii saame plaane pidada, kuidas torni kasutust edaspidi korraldada,“ räägib Vladimir Svet.

PÄEVATOIMETAJA

+372 614 4181
linnaleht@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee