Päevateema

Vikipeedia koostamine on meie kõigi ühine ettevõtmine 

Ada Maltseva, ada.maltseva@linnaleht.ee, 23. august 2018, 16:57
Tartu ülikoolis ja mujalgi korraldatakse aeg-ajalt koolitusi sellest, kuidas Vikipeediasse artikleid kirjutada.  Heiko Kruusi
Vaba eestikeelne võrguentsüklopeedia Vikipeedia on tänuväärne infoallikas nii ajakirjanikele kui ka kõigile teistele, kes millegi kohta veebist infot otsivad. Väärt info jõuab sinna tänu vabatahtlikele entusiastidele, kes sinna uusi artikleid kirjutavad ning olemasolevaid parandavad ja täiendavad. Ja neid inimesi võiks rohkem olla.

Eesti keele instituudis töötav keeleteadlane ja tõlkija Sven-Erik Soosaar on üks neist, kes on 24.augustil 16-aastaseks saava üleilmse Wikipedia Eesti haru arendamisele enam kui kümme aastat kaasa aidanud.

Kui palju olete nüüdseks ise Vikipeediasse artikleid kirjutanud?

Sellele küsimusele ei olegi nii lihtne vastata. Vikipeedia on ühisprojekt, kus artiklid arenevad ja täienevad paljude vabatahtlike koostöös. Mida pikem ja põhjalikum artikkel, seda rohkem on sel tõenäoliselt autoreid. Võin vaid öelda, et eestikeelses Vikipeedias on üle 8800 minu alustatud artikli, aga oma käe olen külge pannud umbes 53 000 leheküljele, sest Vikipeedias on lisaks artiklitele kategooriad, arutelud, juhendid jms. Kõikides Vikiprojektides kokku olen teinud üle 140 000 muudatuse.

Kui palju on neid, kes aktiivselt artikleid kirjutavad? Mis valdkondadesse oleks võib-olla vaja rohkem huvilisi kaasata?

Neid, kes pidevalt artikleid kirjutavad, on ehk paarikümne ringis, aga neid, kes aeg-ajalt midagi lisavad või täiendavad, on mitusada. Näiteks viimase kuu jooksul on muudatusi teinud üle 380 kasutaja. Pole ühtegi valdkonda, mis ei vajaks täiendamist, aga mina ootaks kõige rohkem uusi panustajaid meditsiini- ja tehnikavaldkonda.

Mullu alustasid Tartu ülikool ja Wikimedia Eesti projekti „Miljon+“, mille eesmärk on jõuda 2020. aastal eestikeelses Vikipeedias miljoni artiklini. Kui kaugel te sellega praeguseks olete?

Ei saa öelda, et see eesmärk juba käeulatuses oleks. Selle intervjuu ilmumise ajaks ja eestikeelse Vikipeedia 16. sünnipäevaks peaks täituma 180 000 artiklit. Aga „Miljon+“ projekti põhieesmärgiks on ikkagi suurendada Vikipeedia tekstilist mahtu ning tagada artiklite sisuline ja keeleline korrektsus, toetades selle kaudu eesti keele ja kultuuri arengut. Sellega me jõudumööda ka tegeleme erinevatele sihtrühmadele artiklite kirjutamise ja toimetamise võistlusi ja talguid korraldades.

Kümme aastat tagasi ehk 2008. aastal avaldas Linnaleht uudise sellest, et Vikipeedias on juba üle 50 000 artikli. Palju artikleid keskmiselt päevas lisandub, on see ajas kuidagi muutunud?

Vikipeedia artiklite arv on alates 2006. aastast kasvanud väga stabiilselt, keskeltläbi on lisandunud 30–40 artiklit päevas ja umbes 1000 artiklit kuus. Viimasel aastal on aga märgata artikliloome tempo kiirenemist ja selle aasta esimese kaheksa kuuga on juba lisandunud ligi 13 000 artiklit ehk üle 50 uue artikli päevas. Loodame, et uute kaastööliste liitumisega koos ka artiklite arv kasvab üha kiirenevas tempos.

Vikipedist Ivo Kruusamägi rääkis hiljuti intervjuus Õhtulehele, et Vikipeedia arendamisel on Eestis põhirõhk koondunud Tartusse, sest seal on vikipedistide kogukond kõige aktiivsem, kuid vaikselt üritatakse laieneda ka Tallinna. Kas tartlased on aktiivsemad vikipedistid kui pealinlased?

Ma ei oska öelda, kas tartlased on just aktiivsemad, aga Tartu ülikoolis on üliõpilasi ja õppejõude aktiivsemalt Vikipeedia juurde kaasatud. Samuti asub Tartus Wikimedia Eesti juhatus ja kontor. Tallinnas on küllaltki palju vikipediste, kuid nad ei ole nii organiseerunud ja tundub, et ka Tallinna ülikoolides ei ole Vikipeediat nii süstemaatiliselt õppetöösse kaasatud kui Tartus. Tallinnas on vikipedistide kogukond killustunum ega käi nii tihedalt läbi kui Tartus.

Kas on ka kitsaskohti, mida saaks Vikipeedia arendamisel paremini teha?

Kitsaskoht on see, et Eestis on palju inimesi, kes oskaksid ja võiksid Vikipeediasse heal tasemel kirjutada, aga pole seda mitmesugustel põhjustel teinud. Kutsun kõiki Linnalehe lugejaid, kes pole veel Vikipeediasse kirjutanud, aga tunnevad, et neil oleks midagi lisada, otsima endale meelepärane teema ja alustama uut artiklit. Võib ka alustada olemasolevasse artiklisse teabe lisamisest või kas või märgatud vea parandamisest. Soovin kõigile julget pealehakkamist!

---

Ajaloost

Eesti Vikipeedia tähistab 24. augustil oma 16. sünnipäeva. Tänavu 25. märtsil aga täitus juba 23 aastat sellest, kui Wiki algataja Ward Cunningham avas esimese vikilehe. Vaba veebientsüklopeedia on olemas 285 keeles.

Esimene artikkel eestikeelses Vikipeedias oli artikkel kollektiivse tööna sündivast uuest meediast ehk vikipeediast: „Viki (havai keeles wiki, ’kiire’) on veebisait, mis võimaldab selle külastajatel sisu lisada, kustutada ja muuta. Tihti ei ole nõutav eelnev kasutajaks registreerimine.“

Eestis propageerib veebientsüklopeedia arendamist MTÜ Wikimedia Eesti. Juriidiliselt pole ühendus seotud USA-s tegutseva Wikimedia Foundationiga, kuid too on Eesti haru ametlikult tunnustanud.

---

Üliõpilased annavad oma panuse

Juba mitu aastat on Vikipeedia arendamisse kaasatud üliõpilasi, kes peavad õppetöö käigus Vikipeediasse koostama artikleid. Kõige viljakam on 2011. aastal alustatud Tartu ülikooli aine „Eesti keele suuline ja kirjalik väljendusõpetus“, mille abil on Vikipeediasse lisandunud üle 1300 uue artikli.

Tartu ülikoolis ei jagata Vikipeedia täiendamise eest ainepunkte ainult ajakirjanduse ja meedia erialal, vaid ka näiteks loodusteaduste valdkonnas. Peale Tartu ülikooli tehakse järjest enam koostööd pealinna koolidega, teiste seas Eesti kunstiakadeemia, Tallinna ülikooli ja Tallinna tehnikakõrgkooliga. Allikas: Õhtuleht

PÄEVATOIMETAJA

+372 614 4181
linnaleht@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee