Persoon

Aivo Kangus tõestab, et plasttops võib olla elegantne ja vastupidav (1)

Ada Maltseva, ada.maltseva@linnaleht.ee, 16. august 2018, 17:24
Topsiringi lustakad joogitopsid aitavad juba lastes kujundada maailmavaadet, et iga uus jook ei vaja uut joogitopsi, tõdeb Aivo Kangus.  Heiko Kruusi
MTÜ Topsiring juhi Aivo Kanguse võitlus ühekordsete joogitopside vastu on kolme aastaga olnud edukas – Topsiringi korduskasutatavad plasttopsid on üritustel üha menukamad.

Nagu mullu võisid ka tänavu suvel siinsete muusikafestivalide külastajad juua korduskasutatavatest plasttopsidest. Esimeste selliste topsidega tuli ettevõte välja 2016. aastal.

Linnalehe toimetusse saabub Topsiringi juht Aivo Kangus suure kotiga, millest ilmub välja eri suuruses mitmesuguseid korduskasutatavaid plasttopse ja -pokaale. Pokaalid näevad nii šikid välja, et neist võiks lausa tipprestoranis veini pakkuda. Topsidki on elegantsed. Pilku püüab kolmjalg-joogitops, mida on hea vabas looduses maasse torgata, et see ümber ei läheks. Kangus võtab kolmnurkse põhjaga joogitopsi ja vajutab selle lapikuks. Tops katki ei lähe. „See on valmistatud spetsiaalsest materjalist, tritaanist, mis on ühtaegu jäik ja ülielastne. Ja neid valmistatakse siinsamas Eestis,“ ütleb ta. Eeldatavasti peaksid sellised plasttopsid vastu pidama 8–10 aastat.

Uusima tootena pakib Kangus lahti roostevabast terasest söögiriistu, mis asendavad plastist nuge-kahvleid ja näevad samuti nii head välja, et nendega võiks restoranis laua katta. „Meie põhimõte on, et korduskasutatav toode peab olema palju kvaliteetsem kui ühekordne,“ kinnitab Kangus. Kui Topsiringi topsid on suurüritustel juba ilma teinud, siis uute söögiriistade „ristsed“ ootavad nädala pärast ees Harku valla üritusel.

Korduskasutus kui mõtteviis

„Topsiring on mõtteviisi projekt. Tore, et meie mõtteviis on leidnud palju järgijaid,“ nendib Kangus, pidades silmas eelkõige festivalikorraldajaid ja toitlustajaid. „Topsiring ei tegele klassikalises mõttes oma toodete reklaamimisega. Kõik meie partnerid on meid ise üles leidnud või oleme vastastikku teineteist leidnud, aga meil ei ole ettevõttele tavapärast ambitsiooni võimalikult laialt tegutseda. Meile on oluline, et meil ja meie partneritel oleks samasugune sära silmis, see on meie juhtmõte,“ märgib ta. Ja paljudelt festivalikülastajatelt saadud positiivne tagasiside annab kindlust, et ollakse õigel teel.

„Lisaks festivalidele tegutseme laiemalt, osa toitlustuskohti kasutab samuti meie topse. Meil on ka kaanega topsid, mis leiavad kasutust lasteaedades ja koolides, see on esialgu küll väiksemas mahus realiseerunud. Need on noorele kodanikule turvalised joogitopsid ja teistpidi, mis seal salata, kujundavad noortes ka maailmavaadet, et iga uus jook ei tähenda uut topsi,“ räägib Kangus.

Festivalidel toimib topside korduskasutus pandiraha põhimõttel – topsi pandiraha on 2 eurot, pokaalil 4 eurot. Ühe söögiriista pant hakkab olema 3 eurot. Nõu tagastav klient saab pandiks jäetud raha tagasi, aga kui tops niimoodi meeldima hakkab, et soovitakse seda kodus edasi kasutada, võib selle lihtsalt tagastamata jätta. Kuna Eestis toimib pandipakendi süsteem hästi, siis pole vaja ka festivalikülastajatele topside pandi põhimõtet pikalt selgitada.

„Ürituseti on see erinev, aga keskmiselt ühekohaline protsent topsidest jäetakse oma kasutusse,“ tõdeb Kangus. „Meie huvi on ka igapäevaselt ringlusest mõtteviisi muutuse kaudu ühekordseid topse välja tõrjuda,“ lisab ta.

Papptopsid – suur koormus suurlinnale

Topsiringi ettevõtmine haakub hästi Euroopa Komisjoni mais välja käidud algatusega asuda jõuliselt vähendama ühekordsete plasttoodete osakaalu. „See on igati mõistlik algatus. Aga meie oleme mõned aastad Euroopa Liidu mõtetest isegi ees,“ tähendab Kangus. „Kui Euroopa Liit tegeles vahepeal viisakalt öeldes küsitavate reguleerimistega, siis ühekordsete plattoodete kasutuse piiramine on igati mõistuspärane samm. See eurodirektiiv on meeldivalt inimesekeskne,“ kiidab ta. Ühekordsed papptopsid ja papptaldrikud võivad esmapilgul tunduda keskkonnasõbralikud, kuid neil kõigil on sees õhuke kilekiht, mis on looduses sama lagunematu kui plast, kinnitab Kangus.

„Eurodirektiivi mõte on laiendatud tootjavastutus, mille korral toodete turule laskjad peavad vastutama nende toodete tagajärgede eest. Igati mõistlik. Laiendatud tootjavastutus tähendab seda, et tootja kas teeb korduskasutatava või biolaguneva toote, mis ei koorma keskkonda, või rahastab oma jäätmeteks muutunud toodete kokkukogumist,“ selgitab Kangus ning tõdeb, et sellised rahakotti mõjutavad sunnimeetmed viivadki selleni, et tootjad hakkavad kaaluma keskkonnasõbralikke võimalusi, sest kui ettevõte ei panusta oma tegevuse tulemusena ja tarbijate käes olevate jäätmete taaskasutamisse, siis on ta rahaline kulu mitmekordne võrreldes taaskasutamisega.

„Suutmatus plastijäätmeid käidelda on arenenud riikides väga terav probleem. See ei ole lahendust leidnud, pigem suureneb,“ tõdeb jäätmekäitlusekspert. Plastijäätmete käitlemine on ka äärmiselt raske. „Selles vallas peab mingi lahendus või mõtteviisi muutus tulema. Aga kahtlemata võtab see aastaid aega,“ tõdeb Kangus.

Õhuline, suure levialaga prügi

Kangus räägib, et n-ö professionaalsest kretinismist vaatab ta prügikastide sisu ning tema vaatlusandmed näitavad, et Tallinnas ja mujal Euroopa suurlinnades moodustavad kolmandiku ühekordsed papptopsid, „õhuline“ prügi. Nende kokkukorjamise kulu peab aga kinni maksma kohalik omavalitsus. Lisaks võib papptopsi „leviala“ linnas olla üsna suur – näiteks kord Raekoja platsi jõuluturul müüdud papptopse on ta märganud prügikastis nii Toompeal kui ka Olümpia hotelli juures.

Ent tuleva aasta algul peetaval Tallinna jõuluturul ei tohiks papptopsidel enam kohta olla. Nimelt võttis Tallinn mullu sügisel vastu jäätmekava aastateks 2017–2021, mille järgi peavad järgmisest aastast linna territooriumil avalike ürituste korraldajad kasutama korduskasutatavaid nõusid. „See on väga tore, et me ei oota suu ammuli, kuni Brüssel mingeid samme ette võtab,“ kiidab Kangus. „Me ei pea kõike ootama kuskilt kaugelt ja kõrgelt, saab ka ise tegutseda.“ Sama põhimõtet on järginud MTÜ Topsiring. Kõige tõhusam võimalus inimeste mõttemaailma muuta on neile toimivate alternatiivide väljapakkumine, näitab tema kogemus.

---

Mõistlik algatus Euroopast

Euroopa Komisjoni ettepanekus keskendutakse kümnele ühekordselt kasutatavale plasttootele ja püügivahendile, mis moodustavad kokku 70 protsenti mereprügist Euroopas. Kavas on keelata ühekordsed plasttooted, millele on kergesti kättesaadavad alternatiivid. Keelustatakse plastist vatitikud, söögiriistad, taldrikud, kõrred, joogisegamispulgad ja õhupallide vardad, mida tuleb edaspidi valmistada kestlikumatest materjalidest. Samuti peavad liikmesriigid vähendama plastist toidupakendite ja joogitopside kasutamist.

---

Poekotid ja termohoidjad

Varem Eesti Pakendiringlust juhtinud Aivo Kanguse ja Viljandis erivajadustega inimestele tööd pakkuva MTÜ Töötoad koostööna hakati mitme aasta eest tekstiilijäätmetest poekotte õmblema. Projektis „Mina hoolin!“ õmmeldud kotid on saadaval mitmes kaubandusketis. Kogu kottide müügilt teenitav tulu läheb erivajadustega inimestele töötasuks.

Peale keskkonnasõbralike poekottide teevad Viljandi erivajadustega inimesed neopreeni jääkidest Topsiringi topsidele hoidjaid, mis hoiavad jooki soojana.

1 KOMMENTAAR

p
Plasttops on vastupidav jah16. august 2018, 17:36
1000 aastat reostab loodust, enne kui ära laguneb

Sisuturundus

Päevatoimetaja

+372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Reklaam ja kuulutused

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee