Tarbija

Tubakast aitavad loobuda positiivne eluhoiak ja nõustaja toetus  

Tiina Salumäe, tervise arengu instituudi toimetaja, 10. august 2018, 11:12
Tubakast loobumise nõustaja Tiiu Härm näitab, kui palju pigi koguneb aasta jooksul keskmiselt suitsetava inimese kopsudesse.  Tervise arengu instituut
„Minu kõige noorem patsient on olnud 10-aastane,“ ütleb pikaajaline tubakast loobumise nõustaja doktor Tiiu Härm.

„See oli ajal, kui alles alustasin nõustamisega. Poiss oli suitsetama hakanud kuueselt. Mõlemad ta vanemad suitsetasid ega pannudki tähele, et poiss ka teeb seda. Suitsetajad enam ise ju suitsulõhna ei tunne. Neil oli selline huvitav olukord: ema arvas, et isa on võtnud tema pakist, ja isa arvas jällegi, et ema on võtnud tema pakist; kahepeale läks neil nagunii kaks ja rohkem pakki päevas, pakid olid jäetud hooletult igale poole. Kui poiss vanaema juurde läks, siis mittesuitsetajast vanaema tundis kohe suitsulõhna. Tema tõigi poisi nõustaja juurde.“ Poiss oli ise sõltuvuse üle väga õnnetu, aga ei julgenud sellest kellelegi rääkida ega osanud midagi ette võtta.

Inimeste suhtumine tubakatarvitamisse on muutunud. Hiljuti tehtud uuringute tulemused näitavad, et enamik, isegi 86 protsenti igapäevasuitsetajatest sooviks tubakast loobuda, ent halvast harjumusest ei olegi nii lihtne lahti saada. Suitsetamine on sõltuvus – nikotiinisõltuvus, tegevussõltuvus, sotsiaalne sõltuvus. Eestis tegutseb praegu 16 tubakast loobumise nõustamise kabinetti 13 raviasutuse või tervisekeskuse juures. Loobumisteenuse suund on viia see inimesele lähemale, perearstikeskustesse. Tubakast loobumise kabinettidesse pöördutakse keskmiselt 2000 korda aastas. See arv võiks aga suurem olla.

Tubakas ei ole enam moes

Ajast, kui vanaema koolipoisi Tiiu Härmi juurde tõi, on palju suhetes tubakaga muutunud. Inimesed teavad paremini tubaka kahjulikust mõjust, suitsetamine ei ole enam moes, eriti noorte seas. Kuid noori ahvatlevad jällegi uued „vidinad“, mainib Härm, nagu huuletubakas, vesipiip või e-sigaret. Siit muidugi võib jälle tekkida nikotiinisõltuvus ja lõpuks jõutakse ikkagi sigaretini. Nooremad pöördujad on nüüd 13–14-aastased. Proovinud on nad muidugi varem, 11–12-aastaselt.

Nõustaja juurde tulnule tehakse tavaliselt väljahingatavas õhus vingugaasi (CO) määramise test. Elu näitab, et viimane sigaret tõmmatakse just enne nõustaja vastuvõtule jõudmist. Tester töötab valgusfoori põhimõttel: kui inimene on regulaarne suitsetaja ja hiljuti tõmmanud, siis muutub testi tuli punaseks, kui inimene suitsetanud ei ole, jääb tuli roheliseks. Vahepeale mahub valgusfoori kollane tuli. Kollase tule näidud võivad kaasas käia ka passiivse suitsetamisega. Selline valgusfoor on lisaks diagnostikale väga hea motivaator mahajätmisel. Et kui sel korral on suitsetamisest loobuja punases, siis järgmisel korral on juba näha, et vingugaasi hulk väljahingatavas õhus on vähenenud ja tule värv muutunud. Pärast viimast suitsu väljutub vingugaas 48 tunni jooksul ja organismis voolab jälle hapnikuga küllastunud veri.

Teisteks näitajateks on nikotiinisõltuvuse taseme ja emotsionaalse seisundi hindamine. Loobuja ja nõustaja panevad koos kokku loobumisplaani ja tähtajad. Vajadusel toetab seda ravi. Ning väga oluline kogu protsessi juures on see, et inimene peab ise loobuda tahtma. Motivatsioon on esmatähtis.

„Suitsetaja verega“ musklit ei kasvata

Miks inimesed suitsetama hakkavad, sellele küsimusele on palju vastuseid. Samuti sellele, mis aitab maha jätta.

Tiiu Härmi juures käis 14-aastane poiss emaga. Ema oli poisi juurest leidnud huuletubakat. Et peres varem sellist probleemi polnud olnud, siis ei osanudki ema just palju peale hakata. „Vestluses jõudsime järelduseni, et noormehele on vaja rohkem tegevust, et see ei ole hea, kui noorel on liiga palju tühja aega. Selline sõpradega tegevusetult ringikäimine, eriti veel kui on ka taskuraha, ei ole hea. Ma küsin alati ka noorelt, kas ta teeb sporti. See noormees ütles, et teeb. Me siis tegime poisiga kokkuleppe, et tema enam huuletubakat ei tarvita ja paneb pearõhu spordile. Sport ja suits ei sobi kokku. Suitsetades lööb hapniku verest välja ja asemele tuleb vingugaas. Sellise „vingugaasiga rikastatud suitsetajaverega“ ei kasvata ju muskleid ega võhma, ei arenda aju ega mõistust.“

Lisaks sellele, et suitsetamisest loobumise mõjul edenevad sporditulemused ja läheb paremaks tervis, toob Tiiu Härm sagedasemate loobumise põhjustena välja, et teised vaatavad suitsetamisele viltu ja suitsetamiseks on keeruline kohta leida.

Naisi ja mehi on pöördujate hulgas enam-vähem võrdselt. Nõustaja jutule tulevad rohkem kõrgharidusega inimesed. „Nad saavad ju aru, et raiskavad selle peale raha. Kui oled regulaarne suitsetaja, pakk päevas, siis suitsetad aastas ära 1200–1400 eurot, olenevalt sigaretipaki hinnast. Seda raha saaks ju mujale investeerida, näiteks oma tervisesse. On ka neid, kes tahavad säästa peret ja lapsi. On neidki, kes ütlevad, et neile ei meeldi, et peavad koos alluvatega suitsunurgas käima.“

Õnnestumine sageli mitmendal katsel

Heaks saab tulemust lugeda juhul, kui iga viies esmasloobuja viib protsessi võiduka lõpuni, kuid sageli ei ole see nii kerge ning esineb tagasilööke. Suudetakse loobuda alles kolmandal või neljandal katsel. Tähtis on tahtekindlus, mitte allaandmine, ja positiivne eluhoiak ning soovitavalt nõustaja juhendamine ja toetus. Muide, umbes 6–8 protsenti meestest suudab loobuda omal tahtel, lisaabita. Naistel see tavaliselt ei õnnestu.

Kontakt tubakast loobumise nõustajaga kestab enamasti 12 kuud. Esimesel visiidil läheb tavaliselt umbes tund, korduvatel nõustamistel umbes veerand tundi ning seda võib teha ka telefoni või meili teel. Tavaliselt piisab viiest-kuuest nõustamiskorrast, viimane neist aasta pärast alustamist. „Mõni on selline, et ma ei usugi ta loobumist, aga ta läheb väga järjekindlalt ja jätab maha. Mõni jällegi on väga lootustandev, aga ühel hetkel vaatan, et on ära kadunud. Siis võtan ise ja helistan. Ta ütleb, et ikkagi ei suutnud, aga tuleb minu juurde uuesti. Mõni jällegi on väga liigutatud ja ütleb rõõmsalt, et see on väga armas, et ma nii pika aja järel teda meeles pean, ja lisab, et ta üldse ei suitseta.“

Igatahes julgustab Tiiu Härm tubakast loobumise nõustamisest abi otsima. Tegu on tasuta teenusega ning kogemused on näidanud, et ainult oma tahtejõul suudab sigaretist loobuda alla 10 protsendi.

---------------------------------------------------------------------------------

Abiks loobujaile

Eestis on 16 tubakast loobumise nõustamise kabinetti, kus saab tasuta professionaalset abi. Kabinettide kontaktid leiab aadressilt www.tubakainfo.ee. Nõustaja vastuvõtule pole vaja saatekirja, kuid aeg tuleks ette kokku leppida.

Samal lehel saab igaüks uurida ka seda, kui tõsine on ta nikotiinisõltuvus.

Sisuturundus

Päevatoimetaja

+372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Reklaam ja kuulutused

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee