Värskemad linnauudised

Salapaik Ahvenamaa 

Heiko Kruusi, heiko.kruusi@linnaleht.ee, 12. juuli 2018, 15:50
Postipaatide võidusõidu start Eckerös.  Heiko Kruusi
Kes meist poleks laevaga Tallinnast Stockholmi ja tagasi sõitnud? Kui paljud on aga väljunud laevast Ahvenamaal, kui see seal öisel ajal peatuse teeb?

Tõepoolest, Tallinnast saab Maarianhaminasse otse ja mugava laevaga, aga ebamugavaks teeb sõidu asjaolu, et laev saabub Ahvenamaale kell 4.50 varahommikul, teel Tallinna peatub aga kella 1 paiku öösel.

Ahvenamaa saarestiku moodustavad tuhanded saared, millest 6757 on vähemalt 0,25 hektarit suured ja 60 püsivalt asustatud. On saari, mis on tammi või sillaga omavahel ühendatud, aga mõnda paika pääseb vaid laevaga. Kogu seda ilu lühikese ajaga vaadata ei jõua, nii et siinkohal annan mõne vihje külastamist väärivatest paikadest.

Kastelholmi loss ja Jan Karlsgårdeni vabaõhumuuseum

Kastelholm on Ahvenamaa ainuke keskaegne kindlus ja piirkonna omaaegne keskus, mida hakati ehitama 14. sajandi teisel poolel. Enamik kompleksist on säilinud, konserveeritud või restaureeritud. Piletiga võib seda ka külastada. Lossi kõrval asuvat Jan Karlsgårdeni vabaõhumuuseumi pääseb aga imetlema pääsmeta.

Muuseumi ligi paarkümmend hoonet moodustavad tervikliku kompleksi, kuigi on kohale toodud saarestiku eri paigust. Muljetavaldav on elumaja, mille hiilgus näitab, kui hästi Ahvenamaa talupojad juba paarsada aastat tagasi toime tulid. Kel huvi mineviku hämarama poole vastu, võib külastada paarisaja aasta vanust vanglahoonet, milles tegutseb samuti muuseum.

Kõigi nende muuseumide lähedal peab restorani Smakbyn ja väikest viinakööki nii Soomes kui ka Rootsis tuntud telekokk ja kokaraamatute autor Michael „Micke“ Björklund.

Bomarsundi kindluse varemed

Pärast Vene-Rootsi sõda (1808–1809) langes Ahvenamaa Vene võimu alla. Uued valitsejad asusid end kindlustama ja rajasid saarestiku kõigi aegade kõige suurema ehitise. Kindluses oli 246 ruumi ja see mahutas umbes 2500 sõdurit. Kindlus ei jõudnudki päris valmis saada, kui Krimmi sõja käigus (1854) ründasid seda 12 000 Briti ja Prantsuse sõdurit. Neli päeva kestnud piiramise järel kindlus langes ning lasti peagi õhku.

1856. aasta kokkulepete põhjal on Ahvenamaa praeguseni ala, kus ei või viibida ühegi riigi, isegi mitte emamaa Soome väed. Tõsi, selle reegli vastu on eksitud mõlema maailmasõja ajal.

Eckerö posti- ja tollimaja

Ajast aega on ahvenamaalaste kohustuste hulka kuulunud Soome ja Rootsi vahelise posti vedu. Kui venelased saarestiku olid vallutanud, oli tarvis läänele (lisaks sõjalisele võimule) näidata, et oskavad ka nemad uhkeid hooneid ehitada. Nii valmiski 1828. aastal sakslase Carl Ludvig Engeli ja itaallase Carlo Bassi jooniste järgi uhke uusklassitsistlik hoone kui Vene riigi eelpost Rootsi külje all. Engel, muuseas, oli selleks ajaks jõudnud ametis olla ka Tallinna linna ehitusmeistrina. Hiljem planeeris Engel suure osa Helsingi linnasüdamest, sealhulgas kuulsa toomkiriku.

Praegu võib postimajas vaadata väljapanekut ajaloost ja vahetuvaid kunstinäitusi, istuda kohvikus või külastada ühes kõrvalhoones tegutsevat šokolaaditöökoda.

Korra aastas stardib Eckeröst ajalooliste postipaatide kostümeeritud võidusõit. Purjede ja aerude jõul läbitakse ligikaudu 50 kilomeetri pikkune vahemaa Rootsis asuvasse Väddösse. Võistlusel teenitakse punkte peale kiiruse ka paadi ja paatkonna väljanägemise eest.

Fotomuuseum

Mulle kui fotograafile valmistas Ahvenamaal kõige suurema positiivse üllatuse kohalik fotomuuseum Pålsböles. Endises koolimajas on vaatamiseks Olle Strömbergi erakogu, mis on väidetavalt suurim omataoline põhjamaades. Vana fototehnika kõrval on koha leidnud ka heli- ja kinoaparatuur. Kollektsiooni pärliteks on näiteks norralasele Fridtjof Nansenile kuulunud kaamera, millega ta käis aastatel 1893–1896 kuulsal jääretkel laevaga Fram, Kodaki rullfilmikaamera aastast 1896 (esimene omataoline maailmas) või täispildistamata ja ilmutamata filmirull, mille „parim enne“ möödus aastal 1907.

Maarianhamina merekvartal

Maarianhaminas väärib külastamist Idasadama serva jääv merekvartal. Seal tegutsevad laevameistrid, kes taastavad vanu meresõiduvahendeid või ehitavad nende eeskujul uusi. Kogukonda kuuluvad ka sepad, kunstnikud ja käsitöölised. Kai peal kerkib sadamakabel, külalisi ootavad paar muuseumi ja mõnus söögikoht.

----------------------------------------------------------------------------

Fakte

Ahvenamaa saarestik (soome keeles Ahvenanmaa, rootsi keeles Åland) on Soome riigi osa.

Pealinn on Maarianhamina (rootsi keeles Mariehamn).

Elanikkonnast 88 protsenti on rootsikeelsed ja ametlik keel on rootsi keel.

Ahvenamaal on oma seadusloome, kodakondsus ja postmargid.

Demilitariseeritud piirkond aastast 1856.

Allikas: Wikipedia

Sisuturundus

Päevatoimetaja

+372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Reklaam ja kuulutused

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee