Sport

Millal võiks Eesti jõuda jalgpalli suurturniirile? 

Aivar Pohlak, Eesti Jalgpalli Liidu president, 05. juuli 2018, 16:34
Eesti jalgpallikoondise kaitsja Karol Mets (pildil võitlemas MM-ilgi mängiva Horvaatia koondislase Andrej Kramarićiga) ütles juuni alguses ERR-ile, et koondislased unistavad suurturniirile jõudmisest. Kui mitte nelja, siis kaheksa aasta pärast tahaks seal mängida, märkis ta. Stanislav Moshkov
Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak analüüsib, millal võiks Eesti jalgpallikoondis jõuda MM-i või EM-i finaalturniirile.

Aastal 2011 jõudsime play-off’i mängudele taasiseseisvumise järel jalgpalli tulnud esimese põlvkonna mängijatega. Edule järgnes 2014. aasta MM-i valiktsükkel, seejärel on nelja aasta jooksul toimunud sujuv põlvkonnavahetus. Selle perioodi, mil peatreeneriteks olnud Magnus Pehrsson ja Martin Reim, koondisemängude saldo on 57 mängust 21 võitu, 14 viiki ja 22 kaotust, mis on meie väikeriigi jaoks normaalne tulemus. Võrdluseks Läti sama ajalõigu tulemused: 41 mängu, 8 võitu, 12 viiki ja 21 kaotust; Leedul 40 mängu, 7 võitu, 9 viiki ja 24 kaotust ning Soomel 45 mängu, 13 võitu, 12 viiki ja 20 kaotust.

Oleme praegu naabritega sarnases või ehk isegi veidi paremas seisus – tõsi on, et Balti turniiri me ei võitnud, mis oli suur pettumus –, ometi startisime taasiseseisvumise alguses halvemalt positsioonilt. Vaadates FIFA ja UEFA koondiste edetabelit, ei saa samuti öelda, et meie ees oleks mõni koondis, kes seal olla ei tohiks. Samas on jällegi tõsi, et meie eesmärgiks on suurturniirile jõudmine.

Aivar Pohlak  Alar Truu

Õnn ja kodune liiga

Siin on nimetatud 13 mängijat pluss Konstantin Vassiljev, mis tähendab, et oleme seisus, kus meil on võimalik soovitud tulemuse eest võidelda, aga edu pigem ei ole eeldatav. Vaadates tulevikku ja hinnates võimalikke arenguid, väidaksin, et EM 2024 valikmängudeks (mis algavad 2023. aasta kevadel) oleme eelnevast nimekirjast vanuse tõttu kaotanud kuni kuus meest, aga vähemalt sama arv mängijaid (see arv võib olla ka palju suurem) on selleks ajaks ületanud eelpool nimetatud piiri, sest sihipärane töö selle nimel käib. Mis tähendab, et meie võimalus pääseda finaalturniirile kasvab märgatavalt.

Siiski sõltub väga palju ka prognoosimatutest nüanssidest, seega jätan täpse finaalturniirile jõudmise ennustuse tegemata. Nüansside all pean ühelt poolt silmas õnne, aga teiselt poolt näiteks küsimust, kuivõrd hakkavad Eesti tippklubid lähiaastatel oma sportlikku ja majanduslikku edu üles ehitama eestlastest jalgpalluritele ja kuidas mõjutavad viimaste arengut KTM/ETM-i (klubis treenitud mängija ja Eestis treenitud mängija – toim) reeglid, solidaarsusmehhanismide rakendamine ja Premium-liiga eeldatav täisprofessionaalseks saamine. Viimastest asjaoludest kõnelen seetõttu, et eestlastest mängijate potentsiaal on praegu halvasti kasutatud.

Sisuturundus

Päevatoimetaja

+372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Reklaam ja kuulutused

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee