Päevateema

Koolid otsivad igal suvel uusi töötajaid ehk Kas Eestis on õpetajate põud 

Kristjan Roos, kristjan.roos@linnaleht.ee, 28. juuni 2018, 17:23
Tänu sihtasutuse Noored Kooli programmidele on paljud noored hakanud õpetajaks. Pildil on 10. lend, kes just kaheaastase teekonna programmis lõpetas. Neist enamik jätkab sügisel koolis tööd õpetajana.  Noored Kooli
Igal suvel ootab paljusid koolijuhte üks ja sama stsenaarium: taas tuleb Õpetajate Lehe kaudu hakata otsima uusi õpetajaid.

Erand pole mõistagi ka tänavune suvi. Eilse seisuga on näiteks Õpetajate Lehe töökuulutuste andmebaasis 289 töökuulutust. Enim otsitakse klassiõpetajaid ja logopeede (mõlema kuulutusi 23), aga väga suur puudus on ka eripedagoogidest (16), inglise keele (15) ja matemaatikaõpetajatest (13).

Teadlaste sõnul aga ei lõpeta ju kõik alustanud üliõpilased ning kõik lõpetajad ei lähe ka erialasele tööle. Vanasti oli tüüpiline, et näiteks loodusteaduste eriala õppinud üliõpilastest sai pool õpetajaks. Nüüd on aga osa õpetajate vanus jõudnud sinnamaale, et on aeg pensionile suunduda. „Kui pensionile läheb suurem hulk õpetajaid, kui praegu koolitatakse, siis tekibki puudus. Kuidas olukorda lahendada, seda avasime juba hiljutises Postimehe artiklis: vaja on suurendada vastuvõttu, leida selleks raha, otsida lahendusi, mis võimaldavad õpetajatel töötada suurema arvu õpilastega, näiteks kaks õpetajat kolme klassi peale, eriti kui klassid on koolides väikesed,“ selgitavad teadlased.

Järelkasvu tähtsus

Haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Mihkel Rebane nõustub, et tulevikku vaadates on hariduses kõige tähtsam õpetajate järelkasv. Samas leiab ta, et kui üldpilti vaadata, siis koolides ei ole väga suurt õpetajate puudust. „Eelkõige on koolid ise viidanud sellele, et on puudus reaalainete õpetajatest, samuti on tõsiasi see, et noorte õpetajate seas on personalivoolavus suur,“ lisab Rebane.

Ministeeriumi osakonnajuhataja sõnul on õpetajate puudusel mitmesuguseid põhjuseid: amet ei sobi igaühele, koolide vajadused on spetsiifilised, samuti laste omad. „Kuigi töötasu on viimastel aastatel tublisti kasvanud, ei saa salata, et see võib olla jätkuvalt kohati probleem. Samuti on mure selles, et laste arv väheneb ning paljudele õpetajatele ei jätku täiskohaga tööd,“ märgib Rebane.

Haridusametniku sõnul on konkreetset puudu olevate õpetajate arvu väga raske öelda, sest suuremalt jaolt on koolipidajad kohalikud omavalitsused. „Õpetajate järelkasv, professionaalsus ja ameti maine on aga kindlasti üks haridus- ja teadusministeeriumi prioriteete. Praegu käib järgmise õppeaasta konkursside aeg ja töökuulutusi on tõesti palju,“ tõdeb ta.

Rebane möönab, et eri regioonides ja eri ainete õpetajatega on lood erinevad. „Kõige rohkem on õpetajaid vaja neis piirkondades, kus rahvaarv kasvab, ning Tallinn ja Tartu on nende hulgas. Kindlasti on neis piirkondades näiteks ka keskmine palk kõrgem ja see võib mõjutada õpetajate leidmise võimalusi. Eestis on nüüd suuremad ja võimekamad omavalitsused, mis võimaldab muuhulgas koolivõrku paremini korrastada, see aga omakorda aitab rohkem raha suunata õpetajate palkadesse ja hariduse sisuküsimustesse,“ lisab ta.

Mida noored ootavad?

„Õpetajate üldarvu vaadates on mõistlik keskenduda suhtarvule – mitme õpilase kohta on meil üks õpetaja. Sellega on Eestis olukord hea. Kui 1997/98. õppeaastal oli üks õpetaja 18,7 õpilase kohta, siis lõppeval õppeaastal 12,4. Samas laste arv on vähenenud: kui 1997/98. õppeaastal oli lapsi 224 000, siis näiteks mullu umbes 150 000,“ toob Rebane välja mõned arvud.

Tähelepanuväärne on aga see, et rahvusvahelise õpioskuste uuringu PISA järgi on Eesti koolide haridus Euroopa üks parimaid. Teistes uurimustes on selgunud, et Eesti õpetajad on keskmiselt Euroopa ühed vanemad. Näiteks statistikaameti 2016. aasta andmetel oli umbes pool üldhariduskoolide õpetajatest vähemalt 50-aastased. Alla 30-aastaseid õpetajaid oli vähem kui kümnendik ja alla 40-aastaseid vaid veidi üle veerandi kõigist üldhariduskoolide õpetajatest.

Mihkel Rebane tunnistab, et Eesti õpetajad on tõepoolest võrdlemisi kogenud, kuid mitte Euroopa vanimad. Ka teistes riikides on õpetajate keskmine vanus sarnane. Kui vaadata Eesti hariduse rahvusvahelisi tulemusi, siis on see kogemus kindlasti ka väärtus, mida hoida, leiab ametnik.

„Noored ootavad koolilt sama mida teistelt tööandjatelt: karjäärivõimalusi, paindlikkust, head töökeskkonda, panusele vastavat palka. Kindlasti aitab kaasa õpetajate lähtetoetus. Sel aastal muutsime lähtetoetuse tingimusi ning nüüd on enam kui 12 000 euro suurust toetust võimalik taotleda ka Tallinna ja Tartu õpetajatel ning koolide tugispetsialistidel. Lähtetoetus on mõeldud just alustavale õpetajale. Lisaks teeme koostööd vabaühendustega, kes näevad vaeva selleks, et õpetajaameti mainet parendada ja inimesi teistelt elualadelt koolidesse tuua, näiteks programm Noored Kooli või algatus Tagasi Kooli,“ toob Rebane näite, kuidas riik tahab noorele õpetajale ulatada abikäe.

Probleemiks väike koormus

Tartu ülikooli professorid Äli Leijen ja Margus Pedaste on julgustanud inimesi ka kas või 40-aastaselt õpetajaks hakkama. Kuidas see teoorias välja peaks nägema? „Mitte ainult teoorias, vaid ka praktikas peaks see välja nägema nagu iga uue eriala omandamine – tuleb investeerida aega uute teadmiste ja oskuste omandamiseks. Ülikooli poolt oleme selle teinud võimalikuks paindliku õppekorralduse ja vastuvõtutingimustega. Õpe toimub avatud ülikooli vormis, juba augustis algab suvesessioon, et paigutada rohkem õpiaega perioodile, mil on ehk võimalik senisel töökohal võtta õppepuhkust,“ selgitavad teadlased. Paindlikkuse suurendamiseks on Tartu ülikool võimalusel asendanud kontaktõppe e-õppega ja suunanud üliõpilasi palju iseseisvalt materjale läbi töötama.

„Seega on meie uue õpetajakoolituse pooleteise aastaga läbitava õppekava paindlikkus see, mis peaks võimaldama õppida ka nii, et majanduslikult oluliselt ei kaotataks – tööajast ei tule palju õppeaega võtta. Samas peab arvestama, et õpingud on ikkagi nõudlikud ning tulevikku investeerides ei jõuta enamasti täiskoormusega töötada ja selle kõrval täiskohaga õppida. Eraldi küsimus on see, kas õpetajana tööle asudes kaotatakse majanduslikult võrreldes praeguse töökohaga. See sõltub juba ametist. Õpetajate palk on jõudsalt kasvanud ja eriti maapiirkondades on see sageli juba päris konkurentsivõimeline,“ analüüsivad teadlased.

Kuigi meedias on palju räägitud õpetajate suhteliselt kõrgest keskmisest palgast ja pidevalt jätkuvast palgatõusust, töötavad paljud õpetajad osakoormusega ja nende jaoks mõjuvad ministeeriumi uhked teated pidevast palgatõusust kui punane rätik härjale. Mihkel Rebane haridusministeeriumist tõdeb, et palgaküsimusega on rohkelt tegeldud. Õpetaja miinimumpalk kasvab järgmisel aastal üheksa protsenti ja jõuab vähemalt 1250 euroni, keskmine palk kasvab järgmistel aastatel prognoosi kohaselt 1500 euroni.

---------------------------------------

1 küsimus

Kas just lähiaastad on otsustavad?

Tartu ülikooli haridusteadlased Margus Pedaste ja Äli Leijen: „Me oleme ikka optimistid ja ootame õppima ka selliseid üliõpilasi, kes näevad optimistlikult õpetajaameti omandamises ja õpetajana tööle asumises võimalust muuta maailma. See on ühiskonnas oluline amet, sest kõik õpetajad mõjutavad kõiki meie noori. Õpetaja roll on aga eriti oluline praegu, kui räägime 21. sajandi oskustest ehk üldoskustest, mis võimaldavad tulevikus omandada paindlikult uusi oskusi vastavalt töö ja igapäevaelu vajadustele. Lähiaastad on olulised selles mõttes, et õpetajate põud kasvab praegu kiiresti ning riiklikul tasemel on siin võimalik teha olulisi otsuseid või need tegemata jätta. Kui tehakse, siis oleme ilmselt ühiskonnana edukad. Kui ei tehta, siis ilmselt leiab süsteem ise lahenduse, mille üle hea meelega ei spekuleeriks.”

PÄEVATOIMETAJA

+372 614 4181
linnaleht@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee