Värsked Tallinna uudised | Linnaleht

Tallinna puhta vee lugu 

Linnaleht, 28. juuni 2018, 16:05
Üks veevedajate veevõtupaik oli Raekoja platsil asunud veekraan.  Parikaste Fotograafia Tallinna linnamuuseum
Kiek in de Köki tornis on avatud näitus, kust saab ülevaate linna veevarustuse pikast ja kirevast ajaloost.

Sissejuhatuseks on möödunud keeruliste aegade mälestuseks väljas Vene ajal laialt levinud gaseeritud vee automaat kirjaga „Ne rabotajet!“ ehk „Ei tööta“. Aga linna veevarustuse ajalugu algab siiski hoopis varasemast ajast.

Linna algusaegadel kasutati kaevuvett, aga juba 14. sajandiks jõudis linlaste puhta vee vajadus niikaugele, et toona Eestit ja Tallinna valitsenud Taani kuningas Valdemar IV Atterdag andis 1345. aastal loa juhtida linnakaevudesse vett Härjapea jõest ja allikatest. Mõni aeg hiljem rajati omaaegse suursaavutusena paekivist veejuhe Ülemiste järvest Harju väravani, mis varustas all-linna veega 19. sajandini. Vanalinnas kasutati vee jaotamiseks avalikesse kaevudesse maasse kaevatud õõnsaks puuritud palkidest veetorusid. Peajuhtmest sai vett ka osa linna vallikraavist.

Vesi keset linna

„Huvitav on ka praeguse Tatari tänava kandis paiknenud Karja allikas, mille vesi juhiti veejuhtmega praeguse Jaani kiriku juures oleva trammipeatuse kohal asunud avalikku Karja kaevu,“ rääkis näituse kuraator Villu Kadakas.

Esimene uuema aja veevärk rajati 19. sajandi keskpaiku, kui linna ehitati malmist veetorustik. Alles 19. sajandi lõpus ehitati Tõnismäe veetorni pumbatud Ülemiste veest toituv veevärk ka veevaesele Toompeale.

Veel 20. sajandi alguses ei olnud tallinlaste vee kvaliteet kiita. „Kes ei oleks näinud tollal kraanidest voolavat kollakat värvi vett, mille sees leidus küll kalapoegi, jõhvusse ja muid loomariigi esindajaid,“ kirjutatakse ühes tollases ajalehes. Tallinna tänapäevase filterveevärgi alguseks võib lugeda aastat 1927, kui valmis Ülemiste veepuhastusjaam.

Näitusel on välja pandud suur makett, kus kujutatud nii mere sajandeid kestnud taandumist linna aladelt kui ka veevarustuse ja Härjapea jõel vesiveskeid kasutava tööstuse arengut linnas. Sisustatud on ka mitu endisaegset vannituba, näha saab keskaegseid puust veetorusid ja salvkaevu, mis tuli päevavalgele nukuteatri uue hoone ehitamise eel tehtud arheoloogilistel väljakaevamistel. Tehnikahuvilised võivad uudistada viieosalist veefiltrit, millega saab hägusest akvaariumiveest teha kristallselget joogivett, sellist, millega praegu harjunud oleme.

Sisuturundus

Päevatoimetaja

+372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Reklaam ja kuulutused

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee