Värsked Tallinna uudised

Neli torni, mis kaitsesid linna Ivan Julma suurtükkide eest 

Ants Vill, ants.vill@linnaleht.ee, 28. juuni 2018, 15:52
Kiek in de Kökis saab maketil ühe pilguga haarata kõiki linnamüüri torne. Esiplaanil Lühikese jala torn, Tallitorn, Neitsitorn ja Kiek in de Kök.  Heiko Kruusi
Linnamüüri neli lõunapoolset torni on nüüd huvilistele avatud, linnamuuseum korraldab seal ajaloo- ja kummitusloo teemalisi ekskursioone.

Rahva seas tuntud Kiek in de Kök ja Neitsitorn on külastajatele avatud juba ammu. Nende väiksem naaber Tallitorn oli aga siiani ühe kohviku kasutada, samuti oli kohvik hõivanud laoruumiks Lühikese jala väravatorni ülemise korruse. Nüüdseks on aastaid kestnud vaidlus kunagi linnavõimult sõbrateenena ruumid saanud kohvikupidajaga lõppenud. Mõlemad tornid on antud Tallinna linnamuuseumi käsutusse ja juba ka korda tehtud. Neid nelja torni ühendab tervikuks müüriserval kulgev katusega kaitsekäik. Kolmapäeviti korraldab muuseum sel suvel uues vanas kompleksis ajalooteemalisi ja kummituslegendidega seotud ekskursioone, mida viib läbi linnamuuseumi giid Kadi Pilt.

Kui alustasime oma nelja torni ekskursiooni, siis tutvustas giid meile kõigepealt Kiek in de Kökis maketi peal linnamüüri pikka ajalugu, mis ulatub Taani kuninganna Margrete aega, aastasse 1265. Mis kummitustesse puutub, siis neis tornides on viirastusi nähtud palju, seda saavad kinnitada ka mõned muuseumitöötajad ja külalised. „Mina ise ühtki näinud ei ole,“ nentis siiski ekskursioonijuht.

Kiek in de Kökis saab maketil ühe pilguga haarata kõiki linnamüüri torne. Esiplaanil Lühikese jala torn, Tallitorn, Neitsitorn ja Kiek in de Kök.  Heiko Kruusi

Taani Kuninga aed

Plats, õigemini aed, mida need neli tornid piiravad, on väga huvitava ajalooga paik. Oma nime sai Taani Kuninga aed alles 1960. aastatel, kui linnamüüri ja selle ümbrust hakati kunstiloolase Villem Raami ideede järgi korrastama. Varasematel sajanditel asus selles piirkonnas linna marstall ehk töökojad, kus valmistati linna kaitseks relvi, valati suurtükke ja kirikukellasid. Kui kindlustustorne enam algsel otstarbel ei kasutatud, siis korrastati mitu neist eluhooneteks. Seal on elanud näiteks baltisaksa kunstnik Karl von Winkler, 20. sajandi alguses üks naiste kunstikollektiiv, 1930. aastail Bockide pere, aga ka kunstnikest vennad Paul ja Kristjan Raud, kunstnik ja arhitekt Karl Burman.

Aga ajalooliselt on ka väikeseks mäeks (erinevalt samas olevast Toompeast ehk suurest mäest) nimetatud paigas toimunud mälestusväärne sündmus: 1219. aastal paiknes just seal Toompead piiranud Taani kuninga Valdemar II välilaager, mida eestlased 15. juunil ründasid ja mille käigus olla taanlastele langenud taevast päästev ristilipp Dannebrog, mis on Taani lipp siiani.

Taani Kuninga aed on pika ja rikkaliku ajalooga paik, vasakul Neitsitorn, keskel Tallitorn.  Heiko Kruusi

Kiek in de Kök

Suurtükkide arenedes tekkis ka Tallinnas 15. sajandil vajadus paremini kindlustada linnakaitse nõrgemat osa, lõunapoolset linnamüüri. Selleks ehitati aastail 1475–1483 suurtükitorn Kiek in de Kök, mis oli valmimise järel üks võimsamaid suurtükitorne Põhjamaades. „Torn oli toona sama kõrge kui Pikk Hermann. Hiljem rajati torni ümber muldkindlustused, mis tornilt kõrgust n-ö ära sõid,“ rääkis Kadi Pilt.

Kiek in de Kökil ja ülejäänud kolmel tornil oli tähtis roll Tallinna kaitsmisel Liivi sõja ajal. 1577. aastal panid linna tulemuseta piiranud Ivan Julma väed üles suurtükid Tõnismäele umbes praeguse Kaarli kiriku kohale. Seal oli soodne kõrge suurtükipositsioon, kust linna pommitati seitse-kaheksa nädalat. Kõige enam said kannatada just kõnealused neli torni. Kiek in de Köki seinas oli nii suur auk, et kroonik Balthasar Russowi sõnul mahtunuks sealt läbi paar härgi. Tugevasti olid pihta saanud ka Neitsitorn, Tallitorn ja Lühikese jala väravatorn, mis taastati arvataval esialgsel kujul alles 1970. aastatel. Muide, siis taastati ka torne ühendav puitkonstruktsiooniga kaitsekäik. Kiek in de Köki seinas on tollase piiramise mälestuseks siiani näha sissemüüritud suurtükikuulid.

Taani Kuninga aed. Vasakul Kiek in de Kök, keskel Neitsitorn.  Heiko Kruusi

Neitsitorn

Mööda kaitsekäiku pääseb Kiek in de Kökist Neitsitorni kohvikmuuseumi, kus saab vaadata Tallinna kohvikukultuuri näituse kõrval ka Berend von Bocki momentvõtteid ajast, kus torn oli ümber ehitatud kahekorruseliseks elumajaks ning Taani Kuninga aed oli tõepoolest õunapuude ja marjapõõsastega aed.

Neitsitorni nime pole aastail 1362–1370 ehitatud torn aga saanud sugugi mitte sellest, nagu üks rahvalik legend räägib, et seal olnud lõbutüdrukute vangla. „Neitsitornis pole kunagi vanglat olnud, vangla oli kunagi naabertornis Tallitornis. Üksvahe peeti küll prostituute kinni mäe jalamil Rüütli tänava ühes hoones. Torni nimetati kunagi Megede, mis saksa keeles mugandus Mädcheniks. See on siis eesti keeles tegelikult Neiutorn,“ selgitas Kadi Pilt.

Tallitorn

Mööda sisekujundaja Maile Grünbergi kavandatud massiivsete istmetega mõnusaks peatuspaigaks muudetud ja hobusepea kujudega kaunistatud kaitsekäiku jõuab neliku väikseimasse, Tallitorni.

Sadultornina müüri peale ja osaliselt müüri sisse rajatud torni kasutati, nagu mitmeid Tallinna linnamüüri torne, pika perioodi vältel ka vanglana. Seal olid olud eriti karmid, paksude kiviseintega kütmata kambris olla vange peetud raudahelates, põgeneda polnud võimalik. 17. sajandil oli üks bürgermeistri poeg seal vangistuses olnud tütarlapse äranarrimise eest, tema olla palunud enda üleviimist mujale, kuna tornis kummitavat, rääkis ekskursioonijuht vanadest ja karmidest aegadest. Tallitorn on nime saanud marstalli järgi, mis samas õuel tegutses.

Vaade Tallitornist mööda müüripealset kaitsekäiku Lühikese jala väravatorni poole  Heiko Kruusi

Lühikese jala väravatorn

Infotiheda ekskursiooniga oli sujuvalt kulunud poolteist tundi, kui me uuesti Taani Kuninga aeda jõudsime. Kokkuvõtteks võib öelda, et vaatetuur on huvitav ka sellele, kes linna ajaloo kohta juba üht-teist kuulnud. Tallitornis on varem käinud vähesed, Lühikese jala väravatornis aga pea mitte keegi.

Sisuturundus

Päevatoimetaja

+372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Reklaam ja kuulutused

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee