Persoon

Tänavune „Teeme ära!“ tuleb ülemaailmne 

Ants Vill, ants.vill@linnaleht.ee, 21. juuni 2018, 10:23
Maailmakoristuspäeva Eesti tiimi eestvedaja Raimo Matvere näitab, kui lihtne on prügi kaardistamine nutitelefoniga. Heiko Kruusi
Eestis kümme aastat tagasi käivitatud koristusalgatusest on saanud maailma suurim kodanikuliikumine, kes valmistub tänavu sügisel toimuvaks üleilmseks koristuspäevaks.

Kui 2008. aastal algas „Teeme ära!“ kui ühekordne üritus Eesti vabastamiseks eelkõige nõukogude aastatega kogunenud prahist, siis järgnenud aja jooksul on koristuspäevast saanud pigem talgupäev, kus koristamisest suurem rõhk on kogukonnale vajalike tööde üheskoos tegemisel. Tänavustel talgutel osales rekordiliselt 53 000 talgulist.

Samal teemal

Aga samas on koristuspäeva idee leidnud ka mujal maailmas üha laiemat kõlapinda. Paljudes riikides on korraldatud koristuspäevi. Praeguseks on üleilmse „Teeme ära!“ ettevõtmistes osalenud ligi 20 miljonit inimest 134 riigist. Tänavu varasügisel, 15. septembril toimub esimene üleilmne koristuspäev, milles löövad ühel päeval toimuval üritusel kaasa ligi 150 riigi kodanikud, ka Eesti omad. Meie koristuspäeva eestvedaja on Raimo Matvere, kes vabatahtlikuna on olnud seotud „Teeme ära!“ liikumisega juba 2011. aastast.

Raimo Matvere, kas „Teeme ära!“ ära pole väsinud?

„Teeme ära!“ on viimastel aastatel olnud Eestis rohkem talgupäevade formaadis, mitte ainult koristuse fookusega, ja toimunud maikuus. Aga koristuse fookusega aktsioon toimub 15. septembril, ülejäänud maailm koristab samuti sel päeval, nii et tänavu on Eestis kaks sellist suuremat ettevõtmist. Kui 2008. aastal oli esimene koristuspäev, siis sellise puhtalt koristuspäeva me teemegi teist korda, kümneaastase vahega.

Kuidas üle ilma on see liikumine edenenud?

Esimesed riigid, kes asja vastu huvi tundsid, ilmusid välja juba 2010. aasta paiku. Viimased paar aastat on meil globaalne koristuspäeva meeskond täiesti metoodiliselt töötanud ka selle nimel, et leida riike juurde. Sügiseseks üleilmseks koristuspäevaks on oodata ligi 150 riigi osalust. Praegu on muidugi riigid oma toimetamisega üsna erineval kaugusel.

Aktsiooniga on liitunud ka sellised keerulises olukorras riigid nagu Afganistan, Iraan, Iraak ja Süüria. Ilmselt seal inimesed vajavad positiivseid algatusi, see on minu isiklik arvamus. Ka Aafrika on erakordselt aktiivne. Esimest korda prügi loodusest kokku korjamine on midagi, mis kõnetab inimesi. Prügi on kõigi probleem, sõltumata riigikorrast.

15. september on üleilmseks koristuspäevaks valitud keeruka rehkendusega: siis on kõige vähem pühi ja ka ilm on koristustöödeks enamikus maailma paigus sobiv. See üleilmne aktsioon on Eesti riigi kink oma juubeliaastal maailmale.

Kuidas te ise aktsiooniga liitusite?

Käisin 10 aastat tagasi talgutel, mul oli tore tööandja, kes korraldas sinna sõidu lausa bussidega. Mäletan, see oli Keila lähistel, veeretasime seal mingeid traktorirehve välja. Hiljem olen olnud globaalse maailmakoristuspäeva tiimi juures vabatahtlikuna väiksemas ja suuremas mahus tegev väikeste pausidega 2011. aasta sügisest. Ja selle aasta talve lõpus oli asi sealmaal, et neil oli tiimijuhti vaja ning mina parajasti olin just vaba, nad pöördusid minu poole ja küsisid: kuule, proovime niimoodi, et äkki teed ära?

Kuidas on olukord prügiga Eestis?

Kuigi olukord metsades ja looduses üldse on läinud paremaks, siis ega see ikka päris roosiline ei ole, ikka jäetakse laga igale poole laiali. Tegelikult vajadus suure koristuspäeva järele on täiesti olemas.

Ja teine oluline asi on, et koristuspäev ise ei lahenda jäätmete probleemi. Me saame küll mingi osa jäätmeid metsast välja, aga tähtsam on koristuspäeval osalemise mõju inimeste käitumisele. Kes korra on koristamas käinud, see tõenäoliselt ise metsa prahti viima ei lähe. Ja veel, need inimesed mõtlevad rohkem oma tarbimisharjumuste peale ka, kas kõik pakendid on vajalikud, kas ei peaks loobuma ühekordselt kasutatavatest asjadest. Koristuspäeva üks eesmärk ongi selle mõju inimeste käitumisele.

Kui kaugel on ettevalmistustööd?

Praegu käib sügisese aktsiooni jaoks prügi kaardistamine, selleks saab kasutada äppi World Cleanup. Sellega saab leitud prügise koha kaardile kanda. Kogu tegevus võtab aega paarkümmend sekundit. Salvestatud andmetega prügipaik kantakse globaalsele prügikaardile. Kaardilt saab vaadata, milline seis on kodupiirkonnas. Selle kaardistatud prügi kaart saab aluseks planeerimisele, kui palju inimesi ja kuhu peaksime koristama suunama.

Kaardistamisele kui kogu aktsiooni alusele on vaja veel hoogu juurde saada, kõik Eesti kandid pole veel sugugi kaardistatud. Me kutsume kõiki üles looduses viibides prügi kaardistama. Ka võiksid asutused selles kaasa lüüa, näiteks oma suvepäevade toimumispaiga ümbruses olevaid metsatukki kaardistades.

Mida teha, kui leiad looduses prügihunniku?

Alati on õige vastus koristamine, aga kui parajasti ei ole, millega koristada, või ei ole piisavalt aega või on prügi liiga palju, siis peaks kaardistama. Anname pigem sellise soovituse: kui minna kaardistama, siis on hea mõte väike kott ikkagi tasku panna, ja kui silma jääb mingeid üksikuid esemeid, siis on tark need kokku korjata, mis sellest ühest jäätisepaberist ikka pildistada. Kui aga seda on juba terve kärutäis, siis on tark prahihunnik prügikaardile kanda.

Eks prügi teki enamasti suhteliselt loogilistesse kohtadesse: teede ja teekeste äärde, teetupikuisse, ka parklate juurde. Prahti võib leida tihti teede ääres, mis viivad prügilasse. Näiteks inimene on plaaninud viia oma prügi prügilasse, aga siis selgub, et seal peab väravatasu maksma. Kes ei taha seda teha, pöörab otsa ringi ja jätab prahi metsa alla.

Prügi on ka ilmselt osa suvilapiirkondade lähedal. Kui inimesed käivad suvilas vaid mõnel suvekuul, siis osa neist paraku ei soovi tasuda prügiveo eest. Ametnikele ütlevad, et neil prügi pole, aga poetavad selle kuhugi metsa alla.

On üks legendaarne koht, millest kõik räägivad, Tallinna–Tartu maanteel Tallinna poolt minnes pärast Koset on üks suur parkimisplats, see pidi olema üks koledamaid kohti Eestis, kui metsa alla minna. Seal küll on suured sildid ja ka prügikastid, aga sellest nähtavasti ei piisa.

Kuidas on olukord randades?

Läänemere ranniku kohta käivad statistilised andmed näitavad, et 100 rannaääre meetri kohta võib leida keskmiselt 150 ühikut prahti. Enamik sellest ei tule laevadest. See on maismaalt vette visatud ja merre kandunud prügi, mis uhutakse kaarega randa tagasi. Muidugi, ilmselt on veel keerulisemaid ja hullemaid piirkondi kui Läänemeri. Koristuspäeval koristame lisaks metsadele lääne- ja põhjarannikul ning jõgede-järvede kallastel.

Kas korraldajaid on piisavalt?

Me oleme praegu selles seisus, kus meil on vaja vabatahtlike tiimi suurendada. Me vajame jätkuvalt inimesi juurde logistikavaldkonda, neid, kes suudaksid korraldada prügikottide jõudmise igasse Eesti nurka, sõlmida kokkuleppeid jäätmekäitlejate ja omavalitsustega. Nagu ka muudes Eesti ettevõtetes on meil vaja IT-arendajaid. Meil on olemas prügikaart, aga tarvis on integreerida kaardistus- ja registreerimisplatvormid. Puudu on ka maakondlikke koordinaatoreid. Me soovime, et meil oleks igas maakonnas üks selline koristuspäeva kõiketeadja-abiline-eestvedaja.

Millal osalejaid registreerima hakatakse?

Ennast saab koristuspäevaga seotuga pidada kursis lehe maailmakoristus.ee kaudu ja Facebooki lehe „Teeme Ära Maailmakoristuspäev Eestis“ kaudu. Augustis algaval registreerimisel saavad inimesed ja organisatsioonid märkida, millisesse piirkonda nad soovivad koristama minna. Üldiselt püüame vastavate valemite abil välja arvutada, et kui meil on kaardistamise teel leitud koristamist vajav prügikogus, kui palju siis konkreetse paiga prügihunnikute jaoks inimesi vaja läheb. Meie suur eesmärk oleks, et välja tuleks 50 000 koristajat, aga oleme rahul ka 25 000 – 30 000-ga, kui selgub, et prügipunkte nii palju polegi.

Mis peaks talgutele kaasa võtma?

Kaasa tasub võtta kindlasti kindad ja joogivett ning natuke hamba alla panemiseks ka. Ja muidugi ilmaoludele vastavad rõivad. Talgupaika tuleb ise kohale jõuda, seal näitab koristusjuht tööotsa kätte. Meil on arvestatud, et talgupäev kestab neli-viis tundi, umbes kella 10–14. Võimalik, et mõnes kohas jõutakse kiiremini valmis. Mõnes paigas võib minna ka kauem, kui selgub, et pärast kaardistamist on prügi juurde tekkinud.

Mis saab kogutud prügist?

Kogutud prügi äraviimine ja käitlus käib ennekõike koostöös maaomanikega. Suured maaomanikud – riigimetsa majandamise keskus ja omavalitsused on üles näidanud suurt valmisolekut selle päevaga kaasa tulla. Töötame selle nimel, et punktidest, kuhu koristama minnakse, veetaks kogutud prügi vähemalt paari päeva jooksul ära.

----------------------------------------------------------------------------------------

Maailmakoristuspäev Eestis

Toimub laupäeval, 15. septembril.

Registreerumine algab augustis.

Loe lähemalt: www.maailmakoristus.ee, Facebookis „Teeme Ära Maailmakoristuspäev Eestis“.

Maailmakoristuspäeva kohta leiab lisa lehelt www.worldcleanupday.org.

Prügikaardistusäpp: World Cleanup.

PÄEVATOIMETAJA

+372 614 4181
linnaleht@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee