Värsked Tartu uudised

Eriline Gaudeamus – külas on seitse riigipead ja toimub Eesti esimene öötantsupidu 

Kristjan Roos, kristjan.roos@linnaleht.ee, 14. juuni 2018, 15:24
Gaudeamuse avatseremoonia koos tule, valguse ja muusikaga leiab aset Vabaduse puiesteel ja Emajõe kallastel. Meenutus 2006. aasta 15. Gaudeamusest.  ALDO LUUD
Tuleva nädala reedest pühapäevani kestev rahvusvaheline üliõpilasfestival Gaudeamus on mitmes mõttes eriline: reedest avakontserti austab seitse riigijuhti, laupäeval toimub aga teadaolevalt Eesti esimene öötantsupidu.

Tamme staadionil toimuval öötantsupeol „Jaaniöö müsteerium“ lööb kaasa 1400 tantsijat, kokku on aga festivalile tulemas 4500 lauljat, tantsijat ja muusikut Eestist, Lätist ja Leedust. Linnaleht uuris festivali kommunikatsioonijuhilt Meelika Hirmolt, millega seekordne, arvult juba 18. Gaudeamus meid üllatab.

Samal teemal

Gaudeamuse avakontserti jälgivad kuue välisriigi riigipead. Mida see festivali korraldajate jaoks tähendab?

Eesti riigipea on kutsunud avaetendust vaatama kuue riigi presidendid, mis on meile suur rõõm ja au. Korraga võõrustada Eesti, Läti, Leedu, Soome, Islandi, Gruusia ja Poola presidenti on nii Tartu linna kui ka meie festivali jaoks erakordne sündmus. Loomulikult kaasnevad sellega keerulisemad turvanõuded, muudatused parkimis- ja liikluskorralduses, kuid presidendid on väljendanud soovi olla osa publikust. Presidentidele ehitatame küll eraldi ala, kust nad saavad etendust kenasti jälgida, kuid mingeid suurejoonelisi nõudmisi delegatsioonid meile esitanud ei ole.

Mis on tänavuse festivali tipphetked?

Tänavused tipphetked on 22. juunil toimuv vaatemänguline avaetendus „Carmina Burana“ Emajõe kaldal, 23. juunil toimuv tantsuetendus „Jaaniöö müsteerium“ Tamme staadionil ja kindlasti ka 24. juunil toimuv rongkäik ja laulupidu „Jaanipäeva laulud“, mis ühendab koorilaulu, etenduskunsti ja filmikunsti tervikuks.

Programm on pühendatud suvise pööripäeva maagiale – noorusele, armastusele ja lootusele. See on aeg, mil päevad on pikad ja ööd üürikesed ning kõik on võimalik. Lavastused pakuvad põnevust ja maagiat: kasutame palju elavat tuld ja valguskunsti, aga ka näiteks tuletantsijaid, efektseid dekoratsioone jne.

Avaetendus on kõigile tasuta, samuti festivali tule süütamise tseremoonia ja tõrvikurongkäik. Loomulikult on tasuta ka 23. ja 24. juunil Raekoja platsil toimuv linnalavade programm.

Kuidas sündis otsus korraldada teadaolevalt esimest korda Eestis öötantsupidu?

Gaudeamus on alati eksperimenteerida armastanud. Taoline riskivalmidus iseloomustab ju hästi ka noorust ja nooruslikkust. Festival on küll suur, aga samas piisavalt väike, et katsetada uusi lähenemisi. Kuna jaaniöö maagia on suvise pööripäeva mõistes väga oluline aeg, oli selge, et seda tuleb festivalil eraldi sündmusena esile tuua. Varem ei ole Gaudeamusel tantsupidu eraldiseisvana peetud ja tantsijad saavad oma eraldi peo esimest korda. Värskete ja uute ideede otsing ning jaaniööga seonduvad legendid ja lood saidki põhjuseks, miks sündis idee korraldada tantsupidu öisel ajal.

Gaudeamus on rahvusvaheline festival. Lisaks Eesti kollektiividele astuvad üles tuhanded lauljad, tantsijad ja muusikud Lätist ja Leedust. Tudengikoorid on ju kõigis kolmes riigis tipptasemel koorid, sama kehtib orkestrite ja tantsijate kohta. Gaudeamus on üliõpilasfestival – sellega koos käib eriline õhkkond, spontaansed esinemised üllatuslikes kohtades ja uute ideede katsetamise julgus. Sel korral meenutavad näiteks avaetendus ja öine tantsuetendus kohati suurte rokk-kontsertide vaimsust. Me väärtustame kõike seda, mis laulu- ja tantsupidudel on head, aga ei soovi neid suurejoonelisi sündmusi pelgalt väiksemas mahus korrata. Gaudeamus on omas erilises võtmes ja igal korral uus.

-----------------------------

Ajalooline hetk

Nädala pärast toimuva tudengifestivali Gaudeamus avakontserti austavad lisaks president Kersti Kaljulaidile kuue riigi presidendid. Avamisel on kohal Gruusia president Giorgi Margvelašvili, Islandi president Guðni Thorlacius Jóhannesson, Leedu president Dalia Grybauskaitė, Läti president Raimonds Vējonis, Poola president Andrzej Duda ja Soome president Sauli Niinistö.

„On eriliselt pidulik ja sümboolne, et saame tähistada oma sünnipäeva koos riikidega, kes mõistavad, mida tähendab loota ja tegutseda selle nimel, et saaksime lõpuks õiguse ise oma saatust määrata,“ lausus president Kaljulaid pressiesindaja vahendusel. „Laulmine ja tantsimine on oluline osa iga riigi identiteedist ja et ka üliõpilaslaulupidude traditsioon sündis just Eestis, siis sai küllakutse just selleks ajastatud,“ lisas ta.

Riigipead kohtuvad Tartu linnapea Urmas Klaasiga ning külastavad Eesti Rahva Muuseumi, Tartu ülikooli ja Ahhaa teaduskeskust. Õhtul suunduvad nad pidulikule õhtusöögile ning päev kulmineerub Gaudeamuse avatseremooniaga koos tule, valguse ja muusikaga Vabaduse puiesteel ja Emajõe kallastel.

Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul on nii rohkearvuline riigipeade visiit Tartu jaoks erakordne sündmus. „Gaudeamuse laulu- ja tantsupeol, mille sünnikodu on Tartu, on olnud kindlasti väga oluline roll kolme Balti riigi heades suhetes ja tihedas läbikäimises. Tänavu taas Tartus toimuv rahvusvaheline üliõpilaste laulu- ja tantsufestival toob siia kokku tuhanded esinejad Baltikumist ja Põhjamaadest. Ning see, et tänavusel peol on kohal kuue meie jaoks väga olulise riigi presidendid, on märk Eesti ja Tartu järjest suuremast rahvusvahelistumisest. Riigipeade kohalolek võimendab Tartu kui rahvusvahelise ülikoolilinna tuntust veelgi,“ märkis Klaas.

PÄEVATOIMETAJA

+372 614 4181
linnaleht@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee