Päevateema

Meestelaul teeb mehest mehe ehk 30 aastat Eesti Meestelaulu Seltsi 

Arvi Karotam, Eesti Meestelaulu Seltsi juhatuse esimees aastatel 2008–2016, 7. juuni 2018, 14:59
2012. aastal korraldas Eesti Meestelaulu Selts Tartus Põhja- ja Baltimaade meeskooride festivali  Aldo Luud
30 aastat tagasi sündis meestelaulu edendamiseks Eesti Meestelaulu Selts, kuhu on alati kuulunud kõik Eestis tegutsevad meeskoorid. Praegu on seltsi liikmeteks 31 meeskoori ligi 1000 lauljaga, 7 noorte meeskoori 150 lauljaga ja 52 poistekoori 1450 lauljaga.

„Mul oli juba aastaid mõttes luua lauluselts, mis on loodud tema liikmete jaoks,“ ütleb meestelaulu seltsi looja ja esimene juhatuse esimees Heino Ross. „Arutasin seda esialgu kahe Tallinna meeskoori juhtkonnaga. Mõttevahetusest arenes välja uus mõte – koondada kõik Tallinna meeskoorid ühte organisatsiooni. Kuna iseseisvuspüüdlused olid rahva hulgas pead tõstmas, siis tekkis soov koondada kõik Eesti meeskoorid organisatsiooni, kes ühtlasi esindaks eesti meeste isamaalist ja kodu kaitsvat hoiakut ning seisaks eesti keele, kultuuri ja laulupeotraditsioonide säilimise eest. Kahjuks ei leidnud see idee kõikide juhtivate meeskooride dirigentide üksmeelset toetust. Minu lugupidamine dirigent Jüri Rendi vastu, kes seda ideed aitas ellu viia. Tunnen praegu siirast rõõmu, et Eesti Meestelaulu Selts 30 aastat tagasi Saaremaal sündis. Sealt said alguse meeste- ja poistelaulutraditsioonid, mis kestavad senini,“ meenutab pikaaegne laulumees Ross.

Meestelaulu seltsi laulumehed on 1989. aastast 24. veebruari hommikul osalenud Eesti vabariigi aastapäeva Eesti riigilipu heiskamise tseremoonial Pika Hermanni tornis. Just meestelaulu selts oli ka see, kelle eestvedamisel vahetati 2009. aasta laulupeo eel Eesti lipu langetamisel kõlanud Saksa tudengilaul „Mu isamaa armas“ meie laulupeo hümni „Mu isamaa on minu arm“ signatuuri vastu. See oli meeliülendav hetk, milleni viis 27 Eesti juhtiva kultuuri-, haridus- ja loomejuhi ühispöördumine ja allakirjutanute visa järjekindlus, et riigikogu selle otsuse vastu võtaks.

Oodatud võistulaulmised

Meestelaulu selts taasalgatas 1989. aastal ka emadepäeva tähistamise kontserdiga Estonia kontserdisaalis, kus Eesti Naisliit kuulutab igal aastal välja aasta ema.

Heino Ross – Eesti Meestelaulu Seltsi looja ja esimene juhatuse esimees Eesti Meestelaulu Selts

Lisaks on seltsi laulumehed 1990. aastatest olnud üldlaulu- ja tantsupeo tuleteekonna korraldajad. „Laulupeo tule toomine hobutranspordiga läbi maakondade, alevite ja külade Tartust Tallinna on viinud laulupeo emotsioonid paljude inimeste koduväravasse,“ lisab seltsi asutaja Ross.

Jaan Otsa algatusel loodi maakondade noorte meeskoorid Eesti Meestelaulu Selts

Eestit külastanud välismeeskooride lauljad on imetlenud siinset suurt poistekooride lauljate hulka. Kauaaegse seltsi esimehe Jaan Otsa sõnul kutsus selts poistekoore liikmeks juba loomise algusaastatel ning nendest lauljatest on praeguseks sirgunud meeskoorilauljate järelkasv.

Selleks, et anda väiksemate maakondade koolide lauljatele võimalus poistekoorilauluga tegeleda, loodi 1994. aastal üle-eestiline poistekoor Kalev, kes on saanud peaauhindu paljudel rahvusvahelistel konkurssidel. 1998. aastal hakkas selts korraldama poiste-solistide võistulaulmisi, mis toimuvad praegugi iga kahe aasta tagant. See on oodatud sündmus paljudele laulupoistele, sest iga vanusegrupi võitja sõidab võistulaulmiselt koju uue jalgrattaga.

Austades laulutaati

Meeskooridele järelkasvu kasvatamiseks loodi seltsi juhi Jaan Otsa algatusel maakondade noorte meeskoorid. Nii on mitmed Andrus Siimoni taktikepi all laulnud Virumaa noorte meeskoori lauljad liitunud Eesti teaduste akadeemia meeskooriga, keda dirigeerib samuti Siimon. Uute noorte meeskooride loomine muutus taas aktuaalseks enne viimast noorte laulupidu, kui selts algatas laulu- ja tantsupeo sihtasutuse toel projekti „Ärkamise aeg“. 2001. aastal pani meestelaulu selts aluse iga-aastasele poistekooride laululaagri traditsioonile. Laager on poistele alati oodatud üritus ning mõned dirigendid on öelnud, et poiste üks tingimus sügisel kooris laulmisega jätkamiseks ongi osalemine poistekooride laulu- ja spordilaagris. Sel aastal Kuressaares toimuvas laagris lööb kaasa 650 poistekooride lauljat.

Traditsioonilised on ka kolme aasta tagant korraldatud poistekooride ja viie aasta tagant toimuvad meeskooride võistulaulmised. Tänavu novembris toimuva järjekordse meeskooride võistulaulmisega tähistatakse ühtlasi maestro Gustav Ernesaksa 110. sünniaastapäeva. Poiste- ja meeskooride laulupäevad toimuvad samuti regulaarselt Eestimaa eri paikades ja aastatel, mil ei toimu üld- või noorte laulupidu.

Arvi Karotame eestvedamisel korraldas selts Tartus Põhja- ja Baltimaade meeskooride festivali ja rahvusvahelise poistekooride festival Heiko Kruusi

2001. aastal sõlmisid Eesti Kaitsevägi ja Eesti Meestelaulu Selts koostöömemorandumi, milles lepiti kokku iga aasta 2. veebruaril Tartu rahu aastapäeva tähistamine piduliku kontsert-vastuvõtuga. Kaitseväelased ja kaitseliitlased osalevad ka poistekooride laagrites toimuvate sõjalis-sportlike võistluste läbiviimisel.

Austamaks kauaaegset laulupidude üldjuhti maestro Gustav Ernesaksa, algatas selts annetuste korjanduse tema mälestuskuju rajamiseks Tallinna lauluväljakule, ning see avati 2004. aasta üldlaulupeo avakontserdil. 2009. aasta laulupeo eel rajas selts toetajate abiga laulutaadi kuju lähedusse laulupingi „Laulud nüüd lähevad…“, millel istudes saab kuulata 11 laulupidude kõige populaarsemat laulu.

Meestelaulu seltsi patroonideks on olnud Eesti presidendid Lennart Meri ja Arnold Rüütel. 2013. aastal anti seltsile Aadu Luukase missioonipreemia, mis on väärtuselt suurim preemia, mida Eestis välja antakse.

Arvi Karotam,

Eesti Meestelaulu Seltsi juhatuse esimees aastatel 2008–2016

------------------------------------------

Sünnipäevapidu Kuressaares

Nädal enne jaanipäeva, laupäeval, 16. juunil kogunevad üle 600 meeskooride ja ligi 1400 poistekooride lauljat Saaremaale Kuressaarde, et tähistada meestelaulu päevaga Eesti Meestelaulu Seltsi 30 aasta juubelit. Rongkäik algab kell 16.15, sellele järgneb kell 17 kontsert Kuressaare lossihoovis.

Seltsi juubelihooajal on üle Eesti toimunud sarja „Laulis isa, laulis poega“ kontserdid, seda motot kannab ka eelseisev juubelilaulupäev.

-----------------------------------------

Seltsi juhtide missioon

Kõigil Eesti Meestelaulu Seltsi juhtinud laulumeestel on olnud täita oma missioon.

Heino Ross pani seltsi loojana aluse traditsioonidele ja kujundas väärtusi, mida dirigendid ja laulumehed peaksid endas kandma.

Jaan Ots pühendas suure osa oma tööst poistekooridele ja noorte meeskooridele. Tema eestvedamisel renoveeriti ka Tõnismäel asuv seltsi kasutuses olev maja.

Ettevõtja ja välisteenistuse kogemusega Arvi Karotam pühendus traditsioonide hoidmisele. Ta pidas oluliseks väärtusi, mis olid aluseks seltsi loomisel – isamaalisus, eesti keele ja kultuuri ning perekonna ja kodu turvalisuse hoidmine ning õigete väärtushinnangutega eesti mehe kasvatamine. Tema eestvedamisel korraldas selts kaks suurt rahvusvahelist üritust: 2012. aastal Tartus ligi 4500 osalejaga Põhja- ja Baltimaade meeskooride festivali ja 2015. aastal üle 3000 osalejaga rahvusvahelise poistekooride festivali. Praegu jätkab Karotam seltsi auliikmena tegevust Põhjamaade meeskoore ühendava Põhjamaade Lauljate Liidu asepresidendina.

Armastatud koorijuht Hirvo Surva juhib praegu 2500 lauljaga Eesti suurimat tegutsevat lauluseltsi Teet Malsroos

2016. aasta sügisel asus seltsi juhtima dirigent Hirvo Surva, kes tänab eelnevaid juhte, kes on kolmkümmend aastat elus hoidnud ja arendanud poiste- ja meestelaulu. „Austus ja tänu neile, kes on meestelaulu vankrit vedanud! Hinnakem väärtusi, mis meile on antud, ja väärtustagem neid, kes meile on tähtsad!“ tõdeb Surva.

PÄEVATOIMETAJA

+372 614 4181
linnaleht@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee