Värskemad linnauudised

Milliseid hüvesid ootavad inimesed linnalooduselt? 

Ants Vill, ants.vill@linnaleht.ee, 31. mai 2018, 16:51
Paljassaares on karjaaiad linnaveiste tulekuks valmis.   HEIKO KRUUSI
Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskuse teadur uuris, mida linlased linnalooduse juures hindavad.

Euroopa Liidus peetakse oluliseks linnade ökosüsteemide teenuste ja väärtuste uurimist ning vastavate strateegiate arendamist. Teadur Piret Kuldna uurimuse keskmes on täpsemalt Tallinn. Ökosüsteemi teenused tähendavad lihtsamas keeles looduse hüvesid, mida inimene tarbib linnas tasuta, vähemalt otseselt mitte selle eest tasudes, ütleb ta, kui kohtume intervjuuks kaunil ja vaiksel rohealal Kalamaja pargis. „Tänu loodusele saame puhtama õhu, eriti oluline on see linnas, kus taimed aitavad õhku puhastada, tolmu ja heitgaase kinni pidada, müra tõkestada, sademevett maapinda imada, muidu oleks vaja järjest suuremaid kanalisatsioonitorustikke ehitada,“ loetleb Kuldna mõningaid looduse hüvesid, mille tähendust linlasele on uurinud.

Piret Kuldna uuris, kuidas inimesed suhtuvad linnaloodusesse.  HEIKO KRUUSI

Ta lisab, et hüvesid on veelgi: „Puhkevõimalused, et saaks käia linnas rohealadel jalutamas, tervisesporti tegemas, lihtsalt lõõgastumas ja sellega füüsilist või vaimset tervist parandada. Aga ka visuaalne nauding, esteetiline külg, et ollakse looduses ning vaadatakse taimi ja linde-loomi.“ Uuringust selgub, et 94 protsenti tallinlastest peab oluliseks roheala lähedal elamist ja 93 protsenti on seal ka viimase aasta jooksul aega veetnud.

Küsimusele, kas looduse hüvedel on küljes hinnalipik, vastab Kuldna: „Seda tahetakse mõõta, sest sellel on majanduslik väärtus, kas või pinnase võimel sademevett imada, või õhu puhastamine või müra tõkestamine, aga seda on muidugi raskem rahasse panna, sest inimene võtab neid hüvesid iseenesest mõistetavatena, näiteks seda, et puud aitavad õhku puhastada ja õhutemperatuuri alandada – parkides on meeldivalt jahedam õhk kui keset asfalti ja betooni.“

Ta nendib, et selliseid looduslikke faktoreid on siiski püütud rahasse ümber panna muude majandusotsuste tegemisel. Näiteks üks võimalus on hinnata, kui suured võiksid kulud olla siis, kui praeguseid looduse hüvesid ei oleks ja need peaks tehisalternatiiviga asendama. Näiteks kui me ei saaks puhast vett enam loodusest, vaid reoveepuhastusjaamade kaudu. Need summad on väga suured ja globaalselt on selliseid kalkulatsioone tehtud, aga Tallinna olude kohta need arvutused puuduvad.

Loodus on ligidal

Küll aga on uuritud, kuidas linlased ise hindavad linna loodusolusid, eelkõige rohealade olukorda ja ülesandeid. Ilmnes, et enamik linlasi peab rohelust tähtsaks õhu puhastamisel (39 protsenti) ja müra tõkestamisel (26 protsenti), üsna vähe aga teatakse roheluse jahutavat ja niiskust imavat funktsiooni (vastavalt 2 protsenti ja 1 protsent).

Tallinnas hõlmavad rohealad linna pindalast 20 protsenti, samuti uuringus osalenud Helsingis on rohelisem, rohelust on umbes 30 protsenti. Lisaks on rohealad Helsingis inimestele lähemal: kolmveerand küsitletuist leidis, et lähim roheala asub kuni 300 meetri ehk kuni viieminutise jalutuskäigu kaugusel, Tallinnas saab sama väita pool inimestest.

Tallinlastelt uuriti, mida nad oma kodu ümbruse rohealadel kõige sagedamini teevad. Variante oli palju: teiste inimeste või lemmikloomaga aja veetmine, jalutamine, tervisesport või vaimne lõõgastumine. „Kõige rohkem käidi teiste inimeste või lemmikloomaga aega veetmas, vaimne lõõgastumine oli alles neljandal kohal. Erinevused variantide vahel ei ole küll suured, aga küsitluse tulemused näitavad, et vaimse lõõgastumise poolel on veel kasvuruumi; kui rohealad oleksid veel suuremad, siis inimesed saaksid paremini vaimselt lõõgastuda,“ märgib Kuldna.

Küsitlusest selgus ka, et üldiselt ollakse Tallinna rohelisusega rahul, aga tulevik teeb muret. „Me küsisime, kuidas linlased hindavad rohealade seisukorda 10–20 aasta pärast, kas nad usuvad, et rohealad on sama suured ja neile sama lähedal kui praegu, ning need hinnangud olid mõnevõrra madalamad. Inimesed on ikka mures selle pärast, kas neil on siis piisavalt rohealasid kodu lähedal, kus nad saavad aega veeta. Muretsetakse, et rohealasid täis ei ehitataks, või ei hakataks nende küljest tasapisi tükke ära lõikama,“ selgitab Kuldna.

Roheala lähedust peab oluliseks üheksa inimest kümnest. Kalamaja kalmistupark.  HEIKO KRUUSI

Linnaaiad

Üks võimalus linnaloodusest osa saada on aiandus linnas ehk linnaaiandus. Osa inimesi kasvatab taimi koduaias, osa rõdul, aga on ka ühisaedu, mida ka Tallinn püüab Tartu näite põhjal edendada. „Huvitav on see, et umbes kolmandik küsitletutest, kes ei olnud viimase aasta jooksul kasvatanud toidu- või maitsetaimi koduaias, rõdul või ühisaias, sooviksid seda teha. Potentsiaali on. Kui tõesti luua Tallinnas kuhugi ühisaiad, siis tundub, et huvilisi võiks küll leiduda,“ ütleb Kuldna.

Üldiselt on Euroopa Liidu üks strateegia tuua üha enam linnastuvasse keskkonda rohkem loodust. Selle tulemusena paranevad linnades otseselt elutingimused, aga kaudselt näiteks väheneb inimestel stress, seejuures arvutused näitavad, et tihti on see ka majanduslikult kasulik, ütleb Kuldna ning lisab: „Linn ei pea tähendama seda, et siin on ainult kivi, asfalt ja betoon.”

-----------------------------------------------

Loodus tuleb linna

Mitmendat suve Pärnus tegutsevad linnaveised tuuakse juunis Paljassaare poolsaarele. Sinna on nendele juba rajatud korralik aed. Veiste ülesanne on Paljassaare ala hooldamine samamoodi nagu Pärnus. Seal on suur rannakarjamaa, mida ei pea sellisel juhul masinaga niitma, loomad teevad selle töö ise ära. „See annab kohale palju juurde, ka hariduslikult. Inimesed käivad uudistamas ja saab jagada infot selle kohta, mida veised teevad,“ ütleb linnalooduse kasutust uurinud teadur Piret Kuldna.

Paljassaares on karjaaiad linnaveiste tulekuks valmis.   HEIKO KRUUSI

Sisuturundus

Päevatoimetaja

+372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Reklaam ja kuulutused

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee