Värsked Tallinna uudised

Linnamesilased elavad garaaži, hotelli ja ülikooli katusel 

Ants Vill, ants.vill@linnaleht.ee, 24. mai 2018, 16:17
Linnamesinik Erki Naumanise mesilas on 11 peret. Foto: HEIKO KRUUSI
Linnas mesilasi pidada tundub uskumatu, ometi on Tallinnas linnamesinikke koguni terve tosin.

Jõuame linnamesiniku Erki Naumanise mesilasse siis, kui ta on just naasnud lasteaiast, kus tutvustas mesilasi ja nende pidamist. Tema mesila asub Endla tänavas ühe kortermaja õuel garaažikatusel. Naumanis toimetab katusel, paigutab parasjagu kärjeraami kantavast klaasseintega vaatlustarust tagasi päristarusse.

Mesinik Naumanis toob katuselt alla läbipaistvate seintega vaatlustaru. Foto: HEIKO KRUUSI

Päike paistab, õhk ei liigu. Ilmselt palava ilma tõttu on tal peas panamakübar, mitte aga mesiniku võrkmüts. Põhjus on selles, et kaitsevahendeid kanda polegi põhjust, mesilased on rahulikud. Kui koos piltnikuga mööda metallredelit katusele mesilat uurima ronime, tulevad mõned mesilased meid uudistama. „Tulge nende lennutee eest ära,“ juhendab mind mesinik, kui satun valele poole tarusid. Seal on tõepoolest õhus hulk mesilinde, ometi keegi mulle krae vahele ei proovi pugeda.

Hea suvega saab ühest tarust kuni 50 kilo mett. Foto: HEIKO KRUUSI

Eks esimene küsimus olegi, kuidas mesilased ja linnarahvas omavahel läbi saavad. „Probleeme pole, liiatigi on tarud garaažikatusel. Nii algab mesilaste stardikoridor vähemalt kolme meetri kõrguselt ega ristu inimeste käikudega. Kevadel, kui mesilastel oli vett raskem kätte saada, tikkusid nad ühe naabri koera kausist vett jooma, aga selle asjaga saime hakkama. Kuid muidu on naabrivalve peal, keegi kiskumas ei käi,“ räägib Naumanis. Ilmneb, et mesilasi peab nii söötma kui ka jootma, ikkagi põllumajandus. Kahe nädalaga kulub 11 tarule 14 liitrit vett, näitab mesinik tarude juures jootmisnõusid.

Mesilaste ja linlaste teed suurt ei ristu. Foto: HEIKO KRUUSI

Mesinik Naumanis meenutab: „Mesilasi hakkasin pidama, kuna aastaid tagasi Uus-Meremaal talus tööl käies puutusin nendega kokku. Tekkis huvi, ja kui tagasi tulin, soetasin endale ka. Alguses pidasin neid suvekodus Tabasalus, aga sinna on autoga ummikute tõttu tülikas käia. Nii pean juba viiendat aastat mesilasi oma kortermaja õuel.“ Linnamesila pidamine ei erine kuidagi mesilaste maal pidamisest, hoolt tuleb nende eest kanda iga päev, olgu maal või linnas.

Erki Naumanis peab Endla tänava garaaži katusel mesilasiFoto: HEIKO KRUUSI

Erki Naumanis on hariduselt küberkaitse magister. „See sobib mesilastega hästi kokku: kogu päeva oled arvutis ja pinges, siis tuled koju mesilaste juurde ja jälle on rahu majas. Siin ei saa, et tuled ja oled närviline, siis nad annavad märku, et võta nüüd hoog maha,“ räägib ta oma rahustavast lisaametist.

Linnaelu eripärad

Küsin, kuidas mesilased linnaelu on vastu võtnud. „Väga hästi. Selles mõttes, et kui Tabasalus mul olid probleemid, et talvel läksid pered välja, kas külma või niiskuse tõttu, siis siin pole mitte mingit probleemi. Siin oli talvel üheksa peret, nüüd on juba üksteist.“ Mesinik räägib, et linnas on mesilaste korjelaud isegi rikkalikum kui maal, kus on tavaline, et enne jaanipäeva on nädala-paarine korjepaus. Linnas aga õitseb kogu aeg midagi.

„Näete, kärjed on juba üsna täis,“ võtab Naumanis ühel tarul katuse maha ning tõstab mesilastega kaetud kärje ettevaatlikult välja. Ta annab selle mulle kätte kaaluda. Päris raske, nendin. „Peaaegu kaks kilo kaalub juba, tuleval nädalal saab esimese vurrituse ära teha,“ selgitab Naumanis. Sellisest tarust saab korralikul hooajal, nagu tänavune tõotab tulla, oma 50 kilo mett. „Naabrid käivad küsimas, millal mett saab. Eelmisel aastal läks kõik, mis siit sai, naabrite vahel laiali jagamisele. Küsiti juurdegi. Praegu on juba värskele meele järjekord,“ ütleb Naumanis muheledes.

Erki Naumanis peab Endla tänava garaaži katusel mesilasiFoto: HEIKO KRUUSI

„Kuidas mee kvaliteet on?“ küsin, mõeldes toksilisele linnakeskkonnale. „Suurepärane,“ vastab mesinik. „Eelmisel aastal tegid Tallinna ülikool ja keskkonnauuringute keskus uuringu, kus võeti linnameest proovid, tehti raskemetallide analüüs. Kadriorust korjatud meele tehti ka pestitsiidide analüüs. Selgus, et analüüsid on puhtad,“ räägib Naumanis. Ta selgitab, et linnaõhust ei sõltu midagi: „Mesilase rasvkeha on suur filter, mis võtab kinni nii raskemetallid kui ka muud mürgid.”

Muide, New Yorgis on katsetatud, et mesilasi võib pidada kuni 26. korruseni, ülalpool enam mitte, sest sealsed tuuled on mesilindude jaoks liiga valjud.

„Tallinnas on 12 registreeritud mesinikku. Mõned tarud on Nordic Hotel Forumi katusel Viru väljaku ääres, kaks taru Tallinna ülikooli katusel Narva maantee ääres, ühel mesinikul on viis taru Kadrioru pargis, need on Tallinna Mesinike Seltsi liikmete omad,“ tutvustab mesinik avalikkuse silma alt peidus olevat linnamesilaste pidamist.

„Mesilastel on linnas päris hea, keegi neid siin ei häiri. Meil siiski varesed saavad vahel peksa, kui üritavad leivakoorukesi mesilaste joogivees pehmitada. Siis tekib linnu ümber mesilastest tume pilv, ta peab kähku minekut tegema,“ jutustab Erki Naumanis.

------------------------------------------------------------------------

Kui näed mesilassülemit

Juhul kui kuskil on ebasobivas kohas peatunud mesilassülem, siis ei maksa paanikasse sattuda, vaid võtta ühendust Tallinna Mesinike Seltsi kodulehel www.linnamesi.ee rubriigis „Tallinna sülemiabi“ toodud kontaktidega. Mesinik tuleb kohale ja toimetab mesilased asjatundlikult minema.

Samalt lehelt saab lähemat teavet mee, mesilaste ning nende pidamise, ka linnas pidamise kohta, samuti kontakte asja lähemaks uurimiseks. Lisaks leiab sealt uuringu, mis tehti mullu linnamee kvaliteedi kohta.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
linnaleht@linnaleht.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee