Päevateema

Vabrikus ehitatud peaaegu ime Akadeemia tee ääres (1)

Ants Vill, ants.vill@linnaleht.ee, 24. mai 2018, 16:10
Liginullenergiatasemega katsemaja Akadeemia teel ja selle kõrval ümberehitamata maja.  HEIKO KRUUSI
Tallinna tehnikaülikool ehitas vana ühiselamu teaduse viimase sõna järgi liginullenergiamajaks.

Kaheksakümnendatel ehitatud kahe trepikojaga viiekordne ühiselamu ülikooli linnakus Akadeemia tee ääres jäi ajale jalgu ning otsustati esialgse plaani järgi lammutada ja püstitada selle asemele uus. Siis aga tuli ülikooli teadlastel hulga parem idee: renoveerida hoone katseobjektina kõiki moodsa ehituskunsti võtteid kasutades. Maja soojustati põhjalikult, uuendati ventilatsioon, veevärk, elektrisüsteemid, kanalisatsioon, ehitati välja päikesepaneelid ja soojustagastussüsteemid ning ruumides tehti remont.

Liginullenergiatasemega katsemaja Akadeemia teel ja selle kõrval ümberehitamata maja.  HEIKO KRUUSI

„Võib öelda, et need inimesed, kes projekteerimisel, ehitamisel ja nende tehnoloogiate väljaarendamisel on kaasa löönud, on peaaegu imega hakkama saanud,“ ütles Tallinna tehnikaülikooli rektor Jaak Aavisoo neil päevil maja avamisel enne lindi läbilõikamist.

Peaaegu imeks võib tulemust nimetada seetõttu, et renoveerimise tulemusena sai vanast paneelmajast liginullenergiamaja, mille energiatõhususe klass on A, ning teiseks sel põhjusel, et maja soojustati tehases valmistatud paneelidega.

Probleem vanade majade renoveerimisega on üle Eesti suur. 71 protsenti elanikest elab kortermajades, mis on ehitatud aastail 1950–1990, kokku on selliseid kortermaju 13 000 ringis. Mured on neis üsna ühesugused: suured soojakaod, halb ventilatsioon, tekkinud külmasillad ja kohati isegi hallituse vohamine. Seega tuleks need ümber ehitada tänapäeva nõuetele vastavaks.

Praeguse tempo juures jõutakse riigi ehk KredExi toel korda teha keskmiselt paarsada kortermaja aastas C-energiaklassi tasemel. Peamised ümberehitusmahtude piirajad on ehitusettevõtete jõudlus ja rahanappus. Tehases valmistatud soojustuselemendid võimaldavad aga renoveerimist kiirendada, muuta seda vähem tööjõumahukaks ja ka odavamaks. Liiatigi on Eestis korralik puitmajade ja nende elementide ehitamise oskus ning tootmise võimekus olemas.

Tehases valmistatud

Kõige tähtsam uuenduslik külg on tehnikaülikooli ühiselamu hoone juures see, et soojustuselemendid valmistati ettevõtte Matek Pärnu puitelementide tehases 10 meetri laiuste ja kolme meetri kõrguste paneelidena, mis ehitusplatsil kraanaga paika tõsteti. Sellest uuendusest oodatakse edaspidi renoveerimistööde tõhususe ja mahtude suurt kasvu.

„Elementide arendusse kaasati nii valge kui ka sinise särgiga töötajaid, et saada selgeks tootmise praktiline pool, et kõik ei jääks paberile. Töö käigus selgitati välja, kuidas neid elemente toota, kui palju see aega võtab, mil moel protsessi saaks kiirendada, sest ajakulu kandub üle maksumusse,“ märkis projekti üks eestvedajaid, tehnikaülikooli liginullenergiahoonete uurimisrühma professor Targo Kalamees.

Paneelid valmistati tehases 20 sentimeetri paksuste puitkarkassidena, mille vahele pandi soojustus ja ventilatsioonitorustik, siis lisaks veel 7 sentimeetrit soojustust ja 30 millimeetri paksune tuuletõkkeplaat. Paneelis on ka kolmekordse klaaspaketiga aken. Tulemuseks on paneel, millel paksust ligi 35 sentimeetrit. Selle saab ehitusplatsil paika tõsta veerandtunniga. Maja võib soojustada mitme sektsiooni kaupa paralleelselt.

Soojustuspaneelid on mitmekihilised, neis on ka ventilatsioonitorud.  HEIKO KRUUSI

Ehkki katsemajas kulus aega mullu juunist augustini, näitab kogemus, et tegelikult võiks tööstuslikult valmistatud elementidega soojustada keskmise maja kolme-nelja nädalaga. Senises praktikas, kus kogu soojustus koos ventilatsiooni ja viimistlusega paigaldatakse ehitusplatsil, kulub keskmiselt kolm kuud. Kuna paneelides on juba aknad, siis saab töid teha ka talvel, kartmata, et ruumid külmaks lähevad. Maja senised aknad võetakse siseviimistlust tehes ära. Elementidega soojustatakse ka katus.

Liginullenergia

Kuidas aga saavutati liginullenergia? Kõigepealt muidugi korralikult soojustatud välispiirete ja kolmekordse klaasiga akendega. Majas ehitati välja ka ligi 90-protsendise soojustagastusega ventilatsioonisüsteem. Samuti kasutati teisi moodsaid võtteid: poolele majale ehitati katusele taastuvenergiat tootev päikesekollektori paneelidega süsteem, mis katab poole sooja vee vajadusest, ning keldrisse heitvete soojustagastuse süsteem; teisele poolele majast aga võrdluseks katusele päikesepatarei, mis toodab elektrienergiat. Ümberehituse käigus tehti maja ruumides kapitaalremont, ehitati välja kelder, paigaldati uus veevärk, elektrisüsteemid ja kanalisatsioon.

Maja keldris on heitvee soojustagastussõlm.  HEIKO KRUUSI
Maja keldris on heitvee soojustagastussõlm.  HEIKO KRUUSI

Katusele on paigaldatud päikesekollektorid ja -patareid.  HEIKO KRUUSI
Pööningul on ventilatsiooni soojatagastusseadmed. HEIKO KRUUSI

Kogu projekti maksumuseks kujunes küll 3,5 miljonit eurot, aga suur osa sellest kulus üldehitustöödele ja siseviimistlusele. 334 eurot ruutmeetri kohta maksis energiatõhususe saavutamine ja hea sisekliima tagamine. 100 eurot ruutmeetri kohta kulus hoone liginullenergia saavutamiseks.

„Arendustöö jätkub. Näha on, et suur osa Mustamäge, Lasnamäge, Õismäge ja Annelinna ootab seda lahendust, kas siis sellist „raketiteadust“ või siis natuke lihtsamat,“ märkis professor Kalamees. Ta lisas, et praegu töötatakse sellega, kuidas saaks asja teha lihtsamaks ja odavamaks, nii et kogemusi võiks laialdaselt kasutada.

Paneelmajade renoveerimine on kolme moodi kasulik, rääkis tehnikaülikooli hoonete energiatõhususe ja sisekliima professor Jarek Kurnitski. Ta rõhutas, et riigi toetus elamute soojustamisse toob märgatava osa, 32 protsenti maksudena riigieelarvesse tagasi veel samal aastal. Peale selle pole majaelanike jaoks rahalist erinevust, kas maksta suuri kommunaalarveid või pärast renoveerimist palju väiksemaid arveid koos pangalaenuga.

„Lõpptulemus on sama, kuid maja on korras, seal on hea sisekliima, mis peegeldub tervises ja heaolus, aga rahalises mõttes kindlasti kinnisvara väärtuse kasvus, kui inimene juhtub korterit kunagi müüma. Sellisel juhul on ta kindlasti kasu saanud. Loomulikult on ka energiasääst ja keskkonnahoid väga olulised komponendid,“ märkis Kurnitski. Ta lisas, et väheneva hinna ja tehases toodetavate paneelide tõttu suureneva tööviljakuse juures poleks riigi piisava rahastuse korral võimatu saavutada ka isegi 500 maja renoveerimine aastas.

PÄEVATOIMETAJA

+372 614 4181
linnaleht@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee