Tarbija

Liiga faktikeskne haridussüsteem vähendab inimeste loovust (4)

Linnaleht, 24. mai 2018, 16:18
Faktide päheõppimise kõrval on hea, kui õpetajad oskavad lapses loovust arendada, näiteks ei nõua ülesandele tingimata ühtainsat õiget lahenduskäiku.  Alar Truu
Mainori ettevõtluskõrgkooli külalisõppejõu Kathryn Penaluna sõnul näitavad uuringute tulemused, et looval mõtlemisel on tänapäeva majanduses ülioluline roll ja traditsiooniline haridussüsteem vähendab inimeste loovust keskmiselt protsent aasta kohta.

Läinud nädalal peetud Mainori iga-aastasel ettevõtluskonverentsil esinenud University of Wales Trinity Saint David professori Penaluna sõnul mõõdeti USA-s mitukümmend aastat kestnud uuringus 270 000 inimese loovust. „Praeguseks kümnendiks on loovus 1990. aastaga võrreldes vähenenud keskmiselt 20 protsenti. Iseäranis on see vähenenud perioodidel, kus vastavas osariigis viidi sisse ühtlustatud, faktiteadmiste päheõppimisele keskenduv eksamisüsteem,“ ütles Penaluna.

Professori kinnitusel ei ole loovus abstraktne või majanduslikus mõttes pehme, vaid väga konkreetne ja mõõdetav. „Loovust saab ajus pildistada. Meie uurimisrühma liikmed on PET-skaneeringuga, millega jälgitakse aju elektrilist aktiivsust, uurinud rutiinsete ja loovate tegevuste erinevust. Rutiinsete tegevuste korral aktiveerusid ajus kogu aeg samad ajurakkudevahelised seosed – piltlikult öeldes käivitus kogu aeg sama vooluahel. Loova mõttetöö ajal aktiveerusid erinevad ajurakud ja sündisid uued seosed – see näeb välja nagu äikesetorm, kus neuronite vahele tekivad täiesti uued ühendused,“ tõi ta välja.

Tuupimine on kahjulik

Professori sõnul vähendab loova tegevusega mittetegelemine ka hilisema loovuse võimekust. „Kui pidevalt leiavad kasutust ainult mõned dendriidid ehk üht ajurakku teistega ühendavad osad, siis ülejäänud mitte ainult ei seisa jõude, vaid otseselt kärbuvad. Kui loovust ei treenita, siis on hiljem taas uusi ideid leida puht füsioloogiliselt raskem,“ ütles ta.

Valdkondadeüleste ettevõtlusuuringutega tegeleva professori sõnul on tuupimisele ja ühele õigele vastusele keskendunud haridussüsteem seetõttu ka majanduslikult otseselt kahjulik. „Igasugune rutiinne töö on esimene, mis automatiseeritakse. See üks ja sama korduv n-ö vooluring ajus on miski, mida saab ka masinat tegema panna. Uudsete seoste äikesetormi suudab tekitada ainult elav aju, mitte arvuti. Kui me ei arenda koolis loovust, siis me ei soosi ettevõtlust ja riskime õpilaste töötusega,“ ütles külalisõppejõud.

Samas saab iga õppejõud ja õpetaja kasutada mõningaid lihtsaid nippe, et faktide õppimise kõrval loovust aktiveerida. „Ma ise kasutan meetodit, kus annan lahendada probleemi, aga ei nõua kindlat lahenduskäiku – vastupidi, hoopis mitut erinevat. Mida erinevamad sama tõhusad lahenduskäigud on, seda rohkem punkte ülesande eest saab,“ tõi Penaluna näite.

4 KOMMENTAARI

l
liiga? 4. juuni 2018, 17:20
millise otsustustaseme jaoks. Mäluta, sh isetekitatud faktide osas, igasse võimalikku juhiametisse sobitatavaid troppaugupunne on palju siginenud. Soo...
(loe edasi)
p
paneme eesmärgid paika 31. mai 2018, 18:19
Mälutreeninguta laps oskab täiskasvanuna loominguliselt purki kakada.
Loe kõiki (4)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 614 4181
linnaleht@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee