Päevateema

Telliskivi selts võitleb Kalamaja ja Pelgulinna omanäolisuse nimel 

Kristjan Roos, kristjan.roos@linnaleht.ee, 17. mai 2018, 16:50
Just asumiseltside korraldatud festivalid on need, mis tekitavad kogukonnas mõnusa ühtsustunde. Meenutus 2016. aasta Kalamaja päevade hoovikohvikute ürituselt Tiina Kõrtsini
Viimastel aastatel üha enam Tallinnas ja Tartus pead tõstvad asumiseltsid pole ainuüksi oma kodukandi elanikele mõnusat suhtlemist ja üritusi korraldavad organisatsioonid, vaid seisavad ka linna avaliku ruumi eest.

Üks sellistest elujõulistest ja tegusatest seltsidest on 2009. aasta „Minu Eesti“ mõttetalgutel loodud Telliskivi selts. „Seltsi oli tollal ja on ka praegu vaja selleks, et hoida Kalamaja ja Pelgulinna omanäolisust. Et saadaks aru, et just eristuvus on võti, ja et kõik selles piirkonnas elavad inimesed sooviksid seda omanäolisust hoida, mitte muuta kogu Tallinna ühetaoliseks,“ meenutab algusaegadest peale Telliskivi seltsi tegemistes kaasa löönud praegune seltsi juhatuse liige Krista Kulderknup. Tema sõnul oli esimene tegus ja elujõuline asumiselts Tallinnas Uue Maailma selts, kuid paljuski selle tuules sündis Telliskivi selts ja veel mitu tublit asumiseltsi.

„Viimase seitsme-kaheksa aastaga on Tallinnas toimunud väga suuri keskkonnaalaseid muutusi. Midagi oleme saanud mõjutada, aga mitte kõike,“ tunnistab Telliskivi seltsi üks juhtidest. Tõsi, ajas seltsi prioriteedid muutuvad. Kui selts 2009. aastal loodi, tegeleti alguses palju sellegagi, et inimesed omavahel kokku viia. Korraldati üritusi, näiteks 80 ratturiga matk, kuhu kutsuti ka linnaosavalitsuse esindajad. Et nad näeksid, kus on jalgratturite liikumisel probleemsed kohad. Peale selle toimusid loengutega teabepäevad. Juttu tehti alates sellest, kuidas õigesti kütta ja tagada turvalisust, kuni selleni, kuidas renoveerida maju arhitektuursest väärtust ohvriks toomata.

Telliskivi seltsi juhatuse liikme Krista Kulderknupi sõnul võiks linnas olla rohkem õhku ja rohealasid. Heiko Kruusi  HEIKO KRUUSI

Aga päris kohe alustas Telliskivi selts võitlust linnavõimu jaburate plaanide vastu, näiteks tegutseti selle nimel, et kogu Kalamaja ei muudetaks tasulise parkimise alaks. „Linnavõim tahtis, et inimesed paneksid oma autod hoovi, aga need on mõeldud just kõrghaljastuse ja laste mängualaks,“ meenutab Kulderknup üht võitlust. Samamoodi on seistud vastu hipodroomi planeeringule ning kavale ehitada läbi Stroomi metsa autotee, millega oleks hävitatud suur osa metsast. Vahest kõige suurem ja seni veel paljuski lahenduseta võitlus on Telliskivi seltsil pidada Kalarannas.

Suurte majade vastu

„Kahjuks tahab linnavõim jätkuvalt linnaruumi triiki maju täis ehitada. Samal ajal ei ole meil siin promenaade ega saa kõrghaljastust teha. Just niimoodi, et puud ei oleks lihtsalt tee äärde paigaldatud, vaid et neil võimaldataks ka suureks kasvada. Tuleks aru saada, et kui ühte piirkonda on ehitatud väikesed tänavad ning siia juurde pannakse nüüd mingisugune püramiid, kus hakkab elama 500 või 1000 peret, ei mahu nad lihtsalt siin liiklema ja teistel elanikel läheb väga ebamugavaks, sest nende hiiglaslike majade elanikud hakkavad kitsastest tänavatest läbi sõitma. Merelinna kuvandis räägitakse avatusest, see aga ju tähendab, et kõik ei pea olema betoneeritud. Linnas võiks olla rohkem rohelist ja rohkem õhku, aga selline mõtlemine on paljudel raske tulema,“ toob Kulderknup välja Kalamaja elanike mured.

Tõenäoliselt on aga just ühine võitlus Kalamaja elanikke ka ühendanud. Kulderknup tõdeb, et kui ähvardab millegi kadumine ja seda tuleb hoida või selle nimel võidelda, siis see toob inimesed kokku. „Seitse-kaheksa aastat tagasi liitiski meid see, et meile tundus, et kinnisvaraarendus läheb siin liiga hoogsalt ning ei aita hoida selle piirkonna eripära. Nüüd hakkab see teema rahunema, sest enam ei ole eriti kuskile juurde ehitada. Ehitus on liikunud rohkem Kopli poole,“ märgib ta.

Kuigi näikse, et ühe asumiseltsi võitlustel ei ole kunagi lõppu, saab Kulderknupi sõnul rääkida ka paljust positiivsest. Kalamajas ja Pelgulinnas on praeguseks ju palju kohvikuid, restorane, pop-up poode ja muud põnevat. Need, kes praegu sinna elama tulevad või uitama satuvad, ei kujuta ettegi, et kümmekond aastat tagasi oli samas kandis üksjagu räämas tänavaid. Siin ei saa seltsi eestvedaja sõnul mööda minna sellest, et paljuski on majad, hoovid ja aiad korda saanud linna toetustega. „Põhja-Tallinna linnaosa vanem Raimond Kaljulaid on olnud avatud, kuulanud ära ja pakkunud lahendusi. Viimati oli küsimuseks, kuhu peaks pinke ja pinksilaudu juurde panema,“ lisab Kulderknup.

Teadlikkus oma asumist

See nädalavahetus on Kalamaja rahvale aga ikkagi pidupäev – juba kümnendat korda toimuvad Kalamaja päevad. Krista Kulderknup rõhutab, et asumisse on tulnud elama palju noori, aga samas soovivad eakamad ja seal kauem elanud inimesed nendega oma kogemusi ja mälestusi jagada. „Kui vaadata näiteks Jaak Juske ajaloomatku, siis inimesed ei mahu tänavale äragi,“ ütleb Kulderknup ning selgitab, et teadlikkust oma asumi kohta tuleb hoida ja seda tehaksegi. „Kätte on jõudnud aeg, kus nutiseadmed on paljud inimesed n-ö üksinda jätnud. Suhtlemine ei ole enam selline, et kodudest kergesti välja tuldaks. Usun, et just Kalamaja päevad aitavad inimesi kokku viia ja samas saavad Kalamaja hõngu tunnetama tulla külalised teistest linnaosadest,“ lisab Krista Kulderknup.

--------------------------------

Kogukondlik pidu sajameetrise laua taga

Laupäeval ja pühapäeval toimuvate Kalamaja päevade üks kõrghetki on laupäeval kella 19–22 Kotzebue ja Vana-Kalamaja tänava ristmikul toimuv pika laua pidu. Kalamaja päevade peakorraldaja Raido Jaan Rei sõnul on tegemist kogukondliku üritusega, kuhu igaüks tuleb oma söögi ja joogiga. Arvatavasti võtab Kalamaja segakoor samas üles ka laulu.

Pühapäeval kella 12–17 võib läbi astuda hoovikohvikutest. Nädala keskpaigaks oli neid registreeritud juba üle 70, aga tõenäoliselt avatakse neid nagu mullu saja ringis.

Rei sõnul teeb Kalamaja päevad eriliseks see, et kaasatud on pea kõik linnaosas tegutsevad asutused. Mõistagi annab etendusi Teoteater. Laupäeval kell 14 ja 16 algavad aga Balti jaamast turu jaamapoolse värava juurest Jaak Juske Kalamaja ajaloomatkad.

Laupäeval kell 16 esitletakse Volta kvartalis raamatut „Õhus on Kalamaja“. Muusikat teeb Chalice. Volta kvartalis algab kell 22 ka piletiga Kalamaja päevade järelpidu.

Pühapäeval kella 11–15 toimub Kalamaja põhikoolis spordipäev, kus on kavas viievõistlus. Sedapuhku on kaasatud ka arendajad. Nii on kella 12–17 avatud Vibu hoovikohvikud (Vibu 3/5 hoovis), kus on võimalik saada infot uue, Mündriku residentsi arenduse ning teiste YIT-i arenduste kohta. Kell 15 annab samas tasuta kontserdi Pur Mudd.

Vaata kogu programmi lehelt kalamajapaevad.ee/programm2018.

--------------------------------

Tartus jätkuvad Karlova päevad

Tartus peab neil päevil kogukonnapäevi „suur puust linn“ ehk Karlova, mille nn kaubamärgiks on kahekorruselised puitlaudisega kortermajad.

Mullune Karlova päevade kohvikute päev  Aldo Luud

Reede on pühendatud kohvikutele. Üle kogu linnaosa on avatud 30 eriilmelist kodukohvikut tänavatel ja hoovides, mõned igapäevaselt, enamik aga vaid mõneks tunniks või üheks õhtuks. Kell 19.30 annab ansambel Hääled Tartu Pühade Aleksandrite kirikus (Sõbra 19a) kevadkontserdi.

Uuri kava lähemalt: karlova.ee/karlova-paevad.

------------------------------------

Kogukondade aeg

*26. ja 27. mail toimuvad Pelgulinna seltsi korraldatavad Pelgulinna päevad. 26. mail kell 13 algab Ristiku põhikooli õuel Pelgulinna laulude kontsert, peaesineja on Marko Matvere.

*27. mail on Nõmme kogukonna pidu „Roheliste väravate tänav“. Üritus toimub kella 10–16 Seljaku tänaval ning kaasa lööma on oodatud Läänekaare, Pidu, Kitzbergi, Harku ja Hiiu-Suurtüki tänava rahvas.

*Järgmisel nädalal peetakse ka esimest korda Kadrioru päevi. 26. mail toimub Faehlmanni tänava kauplemispäev, 27. mail kella 11–17 aga Tammsaare muuseumi juures 5. Antoni aialaat.

*27. mail kella 12–19 toimub Kakumäe kodukohvikute päev.

*Uue Maailma tänavafestival toimub alati septembri esimesel nädalavahetusel.

Sisuturundus

Päevatoimetaja

+372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Reklaam ja kuulutused

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee