Tarbija | Linnaleht

Kuulmislangusega ei pea leppima ega seda häbenema 

Linnaleht, 17. mai 2018, 17:18
Moodne kuuldeaparaat on väike ja märkamatu. Vida Press
Kui inimene palub teksti korrata, ta ei saa teistest aru või saab valesti aru, soovib telerit-raadiot valjemaks panna või on ise hakanud valjemini rääkima, on põhjuseks kuulmise vähenemine. Tihti hakkavad probleemile tähelepanu juhtima hoopis teised, mitte kimpus olija ise.

„Sellele tuleks jälile saada võimalikult varakult, sest probleemi eiramise korral on häiritud inimese sotsiaalsus, suureneb depressiooni või Alzheimeri tõppe jäämise ning eakana seniilsuse tekke oht. Aju pingutused ning treenitus on suuresti seotud välismaailma kogemisega, seega on kuuldeaparaadi kasutamine elukvaliteedi säilitamiseks vajalik,“ kinnitab kõrva-nina-kurguarst Liina Luht Benu apteegi ajakirjas.

Probleemid kuulmisega võivad kimbutada igas eas inimesi – nii lapsi, täisjõus täiskasvanuid kui ka eakamaid. Lastel on tegu enamasti kaasasündinud geeniveaga, hilisem kuulmise vähenemine on aga tingitud põletikest, traumadest, ravimitest, spetsiifilistest haigustest või siis lihtsalt eaga kaasnevatest muutustest.

Kui kurtuses on süüdi geenid

Enamik geeniveaga kurtidest lastest sünnib kuuljate vanemate perre. Miks see nii on?

„See on sageli tingitud geeniveast. Kui vaid üks vanematest kannab nn kurtuse geeni, ei juhtu midagi, kuid kui juhtuvad kokku sattuma ema-isa, kes mõlemad kannavad retsessiivset geeni, ongi 50-protsendine tõenäosus, et laps võib sündida kurdina. Võimalik, et see on seotud kurtide laste koondamisega ühte kohta. 1866. aastal alustati esimese kurtidele lastele mõeldud kooliga Vändras. Sinna hakati kokku koguma kurte lapsi kogu Eestist. See võib olla põhjuseks, et Eestis on selle geeni esinemissagedus suurem kui Euroopas keskmiselt,“ selgitab arst.

Ta lisab, et väikelastel selgitatakse kuulmislangus välja juba sünnitusmajas tehtavate uuringutega. Kõne omandamiseks on vajalik kuulmine, seega paigaldatakse sellistele lastele implantaadid võimalikult kiiresti, alates esimesest eluaastast. Aju on plastiline kolmanda eluaastani, seetõttu tuleb tegutseda kiiresti.

Vaik kõrvas halvendab kuulmist

„Kindlasti võiksid üle paari aasta kontrollis käia üle 50-aastased inimesed. Kui täheldame kuulmislangust, on oluline hakata kuuldeaparaati kohe kasutama, et hoida ära probleemi süvenemine,“ selgitab Luht. Kuuldeaparaadi soetamisega venitamine ei lahenda probleemi, pigem süvendab seda ning hiljem ei pruugi tulemused olla nii head.

Igaüks saab oma kuulmist hoida valjus mürafoonis viibimist vältides. Samuti ei tohiks kuulata kõrvaklappidega liiga kõvasti muusikat. Lisaks tuleks hoiduda kõrvade puhastamisest vatitikkudega. „See ei ole üldse kõrvasõbralik – enda arvates puhastame kõrvu, kuid tegelikult lükkame kuulmekanalis oleva vaigu hoopis sügavale kõrva, see kivistub sinna ning halvendab nõnda kuulmist,“ selgitab Luht.

Moodsad aparaadid

Kõrva-nina-kurguarst tõdeb, et moodsad kuuldeaparaadid on märkamatud, stiilsed ja nutisõbralikud, sest neid saab seadistada telefoni kaudu vajadusest-olukorrast lähtudes. Olgu tegemist sünnipäeva, konverentsi või kontserdiga – kuuldeaparaat suudab heli valjust ja tämbrit reguleerida ning suunata mikrofone kõnelejale. Samuti on kuuldeaparaadid niiskuskindlad, kuid nendega ei tohiks siiski minna vette ega sauna. Olemas on ka iselaadivad mudelid ning võimalik on jälgida logi, kui tihti ja kui palju ning millistes olukordades kuuldeaparaati kasutatakse.

Kuuldeaparaate on igas hinnaklassis ning sotsiaalkindlustusamet hüvitab patsiendile kindlas ulatuses kuuldeaparaadi maksumuse. „Rahapuuduse taha kuuldeaparaadi soetamine kindlasti jääda ei tohiks,“ märgib Luht. Kas kuuldeaparaat sobib igaühele? „Põhimõtteliselt parendab see peaaegu kõigi olukorda, kuid loomulikult on olukordi, näiteks kui kuulmine on täielikult kadunud, mille korral on vajadus juba keskkõrva või sisekõrva implantaadi järele,“ selgitab arst.

Sisuturundus

Päevatoimetaja

+372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Reklaam ja kuulutused

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee