Päevateema

Eurotoetused: Eesti on saanud Euroopa Liidu eelarvest kokku ligi 12 miljardit eurot (14)

Ada Maltseva, 10. mai 2018, 16:31
 Andres Varustin
„Eesti on alates Euroopa Liiduga 2004. aastal ühinemisest olnud üks suuremaid kasusaajaid liidu eelarvest,“ kinnitab rahandusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna peaspetsialist Ott Heinapuu.

„Oleme olnud üks kõige kiirema kasvuga riik ja piirkond Euroopa Liidus ning meie SKP elaniku kohta Euroopa Liidu keskmisest on kasvanud 54 protsendilt 2004. aastal 75 protsendini aastal 2016. Oleme olnud üsna edukad ning hea näide Euroopas sellest, kuidas struktuurivahendite toel piirkondade arengut edendada,“ märgib ta.

Eurotoetused on aidanud kaasa maakondade arengule ja võimaldanud teha investeeringuid, mida oma jõududega sellises tempos poleks teha suudetud, selgus 2015. aasta sügisel valminud Praxise ja Centari mõjuanalüüsist. Ent uuringus toodi välja ka see, et need investeeringud ei ole toonud kaasa arenguerinevuste vähenemist – kõige enam raha on läinud niigi jõukale Harjumaale.

„Kui vaadata struktuurivahenditest makstud toetuse suurust maakonnas elaniku kohta, jaotusid toetused maakondade vahel palju ühtlasemalt kui absoluutsummasid võrreldes: enim vahendeid suunati Järvamaale, Tartumaale ja Hiiumaale. Harjumaa on selle näitaja alusel alles seitsmendal kohal,“ viitab Heinapuu samale uuringule. „Elukeskkonna ja inimkapitali arendamiseks eraldatud toetuste mahult elaniku kohta on Harjumaa hoopis eelviimasel kohal. Arvestades rahvastiku jaotumist Eesti sees on seega struktuurivahenditest kasu saanud kogu Eesti ning jõukamale Harjumaale on elaniku kohta juba praegu investeeritud kohati keskmisest vähem.“

Eesti saab rohkem raha kui ise sisse maksab

* Aastail 2007–2013 panustas Eesti EL-i eelarvesse ja Euroopa Liidu arengufondi kokku 1,152 miljardit eurot ning sai eelarvest kokku 4,986 miljardit eurot. Eesti netopositsioon, mis väljendab, kui palju raha sai Eesti sel perioodil rohkem, kui ise sisse maksis, oli seega 3,834 miljardit eurot.
* Aastail 2014–2020 panustab Eesti liidu eelarvesse ja Euroopa arengufondi kokku 1,402 miljardit eurot ja saab eelarvest kokku 5,893 miljardit eurot, Eesti netopositsioon sel perioodil on seega 4,491 miljardit eurot.
Allikas: rahandusministeerium

2021. aastast eurotoetused vähenevad

Eelmisel nädalal avaldas Euroopa Komisjon eelarveraamistiku ettepaneku Euroopa Liidu järgmiseks, 2021. aastal algavaks seitsmeaastaseks perioodiks. Suur osa Eestit detailsemalt puudutatavaid eelnõusid avaldatakse mai lõpul või juuni alguses. Kuidas euroraha edaspidi jaotatakse, selgitab rahandusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna peaspetsialist Ott Heinapuu.

Väga jämedates joontes võib liidu eelarvest toetatavaid tegevusi vaadelda kolme klotsina. Struktuurifondid ehk ühtekuuluvuspoliitika on traditsiooniliselt moodustanud umbes kolmandiku ning põllumajanduse ja maaelu arengu vahendid ligikaudu teise kolmandiku. Kuid ka ülejäänu hõlmab hulka Eestile väga olulisi valdkondi.
Struktuurifondid on mõeldud majandusarengu taganttõukamiseks ja madalama elatustasemega piirkondade järeleaitamiseks. Eesti kiire majandusareng tähendab ka vähem struktuurivahendeid. Kuid jutud euroraha mahu hüppelisest vähenemisest puudutavad vaid seda umbkaudu kolmandikku suurest pildist.

Põllumehed ei kaota
Teine suur valdkond, kuhu liidu eelarvest raha Eestis suunatakse, on põllumajanduse otsetoetused, maaelu areng ja kalandus. Praegu saab Eesti umbes kolmandiku kõigist liidu toetustest põllumajandusse. Eesti otsetoetused hektari kohta on palju madalamad liidu keskmisest tasemest.
Positiivse sammuna on Euroopa Komisjon välja pakkunud, et otsetoetuste taseme ühtlustamist jätkatakse. See toob Eestile loodetavasti lisaraha põllumajanduse otsetoetuste eelarvesse. Seetõttu võib praegu hinnata, et põllumajanduse valdkond tervikuna järgmisel perioodil pigem võidab, aga igal juhul ei kaota liidu raha. Samas on Euroopa Komisjoni soov põllumajanduse valdkonna toetusi kogu liidus kokku kärpida isegi 10 protsenti.

Teaduses saavad raha parimad
Ülejäänud kolmandikku kuulub muu hulgas ühistegevus teaduse-innovatsiooni arendamisel, mida praegu tuntakse raamprogrammina „Horisont 2020“. Selles on Eesti teadusasutused ja ettevõtted viimasel pooleteisel kümnendil olnud aktiivsed ja liidu keskmisest edukamad. Selles vallas konkureerivad omavahel rahastuse saamiseks projektid üle liidu. Jaotus liikmesriikide vahel ei ole ette määratud nagu struktuurifondides või põllumajanduses, vaid rahastuse saavad parimad algatused.
Samuti rahastatakse kogu liidule olulisi algatusi Euroopa ühendamise rahastust – selle alla kuuluvad transpordi- ja energiaühendused. Selle osana on mitme suure projektiga hoogu juurde saanud Eesti välisühenduste edendamine nii inimeste ja kaupade veoks kui ka energiajulgeoleku parandamiseks.
Säärastes valdkondades nagu teadlaste ja ettevõtjate koostöö, Eesti ühendusvõimaluste parandamine, digiareng, kaitse ja turvalisuse parandamine on Eesti võimalused uuel perioodil toetust saada üksjagu paremad kui seni.
Möödunud nädalal avalikustatud ettepanek oli pika protsessi avalöök. Läbirääkimistel liikmesriikide ja Euroopa Parlamendi vahel sündiv lõpptulemus erineb kindlasti algul pakutust. Võib siiski eeldada, et Eesti saab enda ja Euroopa ühiste eesmärkide saavutamiseks tunduvalt enam eelarve vahendeid, kui ta maksumaksjatena eelarvesse järgmisel perioodil panustab. Eesti struktuurivahendite vähenemise võib osaliselt või täielikult tasakaalustada võimaluste ja finantseerimise kasv teistes valdkondades.

PÄEVATOIMETAJA

+372 614 4181
linnaleht@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee