3
fotot
Tallinna Filharmoonia juht Margit Tohver-Aints kinnitab, et Mustpeade maja on unikaalne kultuurikeskus. (HEIKO KRUUSI)

Tallinna Filharmoonia asub Tallinna vanalinna ühes kaunimas hoones – Mustpeade majas.

Seal tegutseb äsja 25. sünnipäeva tähistanud Tallinna kammerorkester ja džässiklubi TAFF Club ning toimuvad mitmesugused kontserdisarjad. Filharmoonia korraldab ka 2005. aastast esinduslikku Birgitta festivali, mis toimub Pirita kloostri varemeis. Pealinna oma filharmoonia järgmine kontsert korraldatakse Tallinna päeva puhul ja see toimub pidupäeva eelõhtul, 14. mail Estonia kontserdisaalis. Kontsert on muide välja müüdud.

Tallinna Filharmoonia juht Margit Tohver-Aints kinnitab, et Mustpeade maja on unikaalne kultuurikeskus. (HEIKO KRUUSI)

Tallinna Filharmoonia direktor Margit Tohver-Aints, milline on filharmoonia ajalugu?

Äsja tähistasime 25 aasta möödumist Tallinna kammerorkestri asutamisest 1993. aastal. Tallinna Filharmoonia asutati aasta hiljem kui Tallinna linna allasutus ja kammerorkestri katusorganisatsioon. Aastatega lisandusid kontserdisarjad, linna tunnusfestival Birgitta festival ja kuus aastat tagasi džässiklubi TAFF Club. Filharmoonia tegutseb Mustpeade majas. Nii et praeguseks oleme arenenud iseseisvaks kontserdiorganisatsiooniks. Meie tegevus hoogustus, kui Eri Klas sai 2002. aastal filharmoonia kunstiliseks juhiks. Siis loodi suur ja omanäoline Birgitta festival, mis esimest korda toimus aastal 2005. Tuleval aastal toimub festival juba 15. korda. Praegu on filharmoonia kunstiline juht Risto Joost.

Kuidas sündis Tallinna kammerorkester?

Algne tuumik komplekteeriti Tallinna konservatooriumi professori Jüri Gerretzi õpilastest, kellest Tõnu Kaljuste orkestri asutas ja kes oli selle kauane juht, tal on ka praegu orkestriga väga tihe koostöö. Praegugi ollakse koos Roomas, kus toimub kontsert Püha Sabina basiilikas koos Eesti Filharmoonia kammerkooriga, esitatakse Arvo Pärdi loomingut. Tänu sellisele kooslusele – Tõnu Kaljuste, Eesti Filharmoonia kammerkoor ja Tallinna kammerorkester – on meie orkester esinenud väga palju maailma tipplavadel: Carnegie Hallis, Kennedy keskuses, Berliini Konzerthausis, käidud on ka Pekingis, esinetud Keelatud Linna kontserdimajas – kõige tähelepanuväärsemates saalides maailmas. Viimastel aastatel oleme osalenud Walesis Cardiffi festivalil, läinud sügisel esinesime Itaalias Milanos ja Torinos Mito festivalil, mis on üks juhtivaid Euroopa festivale. Kontserdid läksid täissaalidele, kavas oli Tõnu Kõrvitsa „Lageda laulud“ ja Arvo Pärt.

Tallinna kammerorkester on üks enim Eestit välismaal esindavaid klassikalise muusika kollektiive. 2013. aastal sai orkester Eesti muusikanõukogu interpretatsioonipreemia, aga kõige silmapaistvamaks tunnustuseks ongi meie kontserdireisid.

Tallinnas on 19-liikmelisel kammerorkestril oma, iseseisev kontserdihooaeg, samuti on orkester kontserdikorraldajate jaoks väga nõutud koostööpartner. Me teeme pidevat koostööd Nargen-festivaliga, samuti Eesti Kontserdiga – korraldame ise kontserte ja osaleme teiste kontserdikorraldajate projektides. Lõppenud 25. hooajast tasub välja tuua pidunädalad märtsis ja aprillis, kui meil oli igal nädalal põnev kava erinevast žanrist ja väga palju soliste. Hooaja lõpetas Erkki-Sven Tüüri teise viiulikontserdi maailma esiettekanne, kontsert oli väga menukas ja publiku vaimustushõiked kostsid siit, Mustpeade maja Valgest saalist nii Pikale kui ka Pühavaimu tänavale.

Tallinna kammerorkester Risto Joosti juhtimisel esitas 3. mail Erkki-Sven Tüüri teoseid koos elamusliku valgusmänguga. (Rene Jakobson)

Mis on tänavu erilist Birgitta festivalil?

Festival toimub 9.–18. augustini ning selle fookuses on tänavu noored: noorte esinejate kaudu püüame jõuda ka sammukese lähemale noorele publikule. Me oleme viimastel aastatel mõelnud, et meil peab olema festivali kavas ka üks etendus lastele või noortele. Eelmisel aastal oli selleks Läti rahvusballeti lasteballett „Karlsson katuselt“, mis oli väga vaimukas ja lõbus etendus.

Tänavu on meil kaks galakontserti. Üks toimub koostöös Hanna-Liina Võsa muusikalikooliga, kui laval on suisa 80 muusikalikooli last koos meie kõigi juhtivate muusikalistaaridega: Hanna-Liina Võsa, Maria Listra, Kelli Uustani. Samuti teevad kaasa Priit Volmer rahvusooperist ja telesaate „Su nägu kõlab tuttavalt“ võitnud Valter Soosalu, kes nii dirigeerib kui ka laulab, näitab end väga mitmekülgse muusikuna. See muusikaligala on mõeldud kogu perele.

9. ja 11. augustil on kavas Giacomo Puccini ooperi „Boheem“ etendused. Laulavad artistid üle maailma. Aga etendus ise – kontseptsioon, dekoratsioon, kostüümid – tulevad Itaaliast, Lucca teatrist. Lucca on Puccini sünnilinn, ta on ise sealsamas teatris oma teostega tööd teinud. Pearolle laulavad Lõuna-Korea solistid, kes tulid koos lavastaja Marco Gandiniga, kes on selle lavastusega ka Sŏuli ooperiteatris. Lisaks annab kaks etendust Brno rahvusballett Tšehhist, üks on „Made in USA“ ja teine Tšaikovski „Luikede järve“ modernne versioon „Black and White“. Usun, et igaüks leiab sellest kavast endale huvitavat.

Kuidas sündis džässiklubi TAFF Club ja mida seal tehakse?

Klubile pani aluse ja aitab seda ajas edasi kanda selle asja hing ja džässiklubi president Raivo Tafenau. Klubi alustas tegevust 2012. aastal. Võib öelda, et tegu on Eesti vanima džässiklubiga. Kontserdid on kaks korda kuus. Džässiklubi juures on eriti tore see, et on kujunenud täiesti oma publik ja on isegi neid, kes käivad lausa igal kontserdil. Uuenduseks on see, et kui varem tegutses klubi ainult keldrisaalis, siis viimasel hooajal oleme toonud mõned kontserdid ka 250-kohalisse Valgesse saali, kuna tegu on olnud eriti menukate projektidega.

Viimasel hooajal oli ka sari „Naabridžäss“, millega tahame minna rahvusvaheliseks, ja ka järgmisel hooajal seda jätkata. Sel aastal olid külalised Soomest, Lätist ja Peterburist.

Džässiklubi TAFF Club. (MATI HIIS)

Kas TAFF Club on džässi- või ka kirjandusklubi?

Mõned aastad tagasi oli kirjanduse osakaal suurem, siis oli see džässi- ja kirjandusklubi, praegu on lihtsalt džässiklubi. Eks iga asi ajas muutub. Meil on ka selliseid esinejaid olnud, keda džässiks liigitada ei saa, nagu läinud sügisel Tanel Padar oma Blues Bandiga. Aga ka kirjanduse osa pole siiski kadunud, veebruaris luges Mihkel Raud oma raamatut „Eestlase käsiraamat“ ette. TAFF Clubis on suur publikuhuvi.

Milline on seis Mustpeade maja tagastamissaagas?

Seisud on jätkuvalt lahtised. Aga me ei lase sellest ennast häirida ning teeme ikka oma tööd südame ja armastusega. Meil on praegu Tallinna linna abil käsil väga mahukad remonttööd: eelmisel kevadel lõpetasime katuse renoveerimise ja soojustamisega, praegu käib ventilatsioonisüsteemi uuendamine. Me liigume iga aastaga selles suunas, et maja järk-järgult nüüdisajastada ja korda teha. Vana hoone kordategemine pole lihtne, joonised on sellised, nagu need on. Praegugi ventilatsiooni paigaldaja otsib seinte sees šahte taga.

Me korraldame siin ise kontserte, aga samal ajal käivad siin ka kõik Eesti juhtivad kontserdikorraldajad: Eesti Kontsert, Pille Lille Muusikute Toetusfond, Eesti Interpreetide Liit, Tallinna Kitarrifestival, Tallinn Music Week, lisaks õppeasutused – Eesti muusika- ja teatriakadeemia, Georg Otsa nimeline muusikakool, Tallinna muusikakeskkool.

Mustpeade maja on unikaalne kultuurikeskus, sest meil on neli saali: Valge saal, Olavi saal, Keldrisaal ja Vennaste saal. Ja need saalid on kõik erineva akustikaga, andes nii võimaluse siin kõlada väga erinevatel muusikažanridel.

-------------------------------------------------------------------------------

Järgmine kontsert

19. mail kell 16 Tallinna Filharmoonia Mustpeade majas.

Esinevad Akon Bangsø (kitarr, Taani), Ariana Chris (metsosopran, Kanada) ja Tallinna kammerorkester, dirigeerib Kaisa Roose.

0 kommentaari

Kontakt

Telefon +372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Linnaleht sotsiaalmeedias