Euroopa Liidu riikides, Norras ja Islandil sisseoste tehes on tarbijad kindlustatud enam-vähem ühesuguste õigustega. Pretensiooni on õigus esitada vähemalt kahe aasta, mõnes riigis ka pikema aja jooksul. (Vida Press)

Euroopa Liidu riikidest, Norrast ja Islandilt ostes tasub teada, et ollakse kindlustatud enam-vähem ühesuguste õigustega. Need õigused ei kehti ostude korral, mis on tehtud kolmandatest riikidest, näiteks Hiinast, USA-st jm.

Euroopa Liidu seest ostetud kaubal esineva puuduse korral võib tarbija arvestada vähemalt kaheaastase pretensiooni esitamise õigusega. Kuivõrd kohati võivad õigused erineda, siis tasub neid teada, et saaks ühes või teises riigis asuvalt kauplejalt nõuda oma õigusi või ei jääks tähtajad kahe silma vahele.

Kõikidest liikmesriikidest, ka sealsetest e-poodidest kaupu ostes võib arvestada, et kui kaubal ilmneb mõni puudus või kaubal ei ole kokkulepitud omadusi, saab pretensiooniga müüja poole pöörduda vähemalt kahe aasta jooksul.

Seitsmes riigis on erinevusi:

• Rootsis on kaebuse esitamise tähtaeg kolm aastat.

• Iirimaal on tarbijal õigus kuue aasta jooksul nõuda oma õiguste kaitset, kui talle on müüdud puudusega toode.

• Sarnaselt Iirimaaga on tarbijale antud võimalus oma õigusi defektse toote korral nõuda kuue aasta jooksul ka Suurbritannias. Kas selle aja jooksul avaldunud defekt on tootmislikku laadi või tingitud kauba valest kasutamisest, vaadatakse iga kaebuse ja vaidlusaluse kauba korral eraldi.

• Norras ja Islandil on kaebuse esitamiseks tarbijale antud viieaastane periood. See käib ainult nende kaupade kohta, mis olemuselt peaksid olema pikema kasutuseaga kui kaks aastat. Islandil peetakse sellisteks kaupadeks näiteks kallihinnalist mööblit, autosid, teatud majapidamisseadmeid jms.

• Tavapärasest erinevalt on tarbija õigused reguleeritud ka Soomes. Seal ei ole pretensiooni esitamise tähtaega seadusesse kirjutatud, vaid lähtutakse põhimõttest, et ostetud ese peab töötama või vastu pidama nii kaua, kui sedalaadi kaupade korral tavapäraselt eeldatakse. Seega võib olukorras, kus Soomest ostetud kaubal ilmneb puudus hiljem kui kahe aasta pärast, pöörduda kaebusega kaupleja poole. Enamikul kaupadel on tavaks kujunenud, et eeldatav kasutusiga peaks olema 2,5–3,5 aastat. Mõningate kaupade kohta, nagu autod, eeldatakse, et need peaksid vastu pidama kauem.

• Hollandist soetatud kaupadel ilmnevate puuduste korral võib pöörduda kaebusega kaupleja poole ka siis, kui ostust on möödunud enam kui kaks aastat. Eelkõige tuleb lähtuda eseme eeldatavast kasutuseast, kauba maksumusest, müüja antud lubadustest jms. Nii võib kaebuse esitamise tähtaeg olla pikem kestvuskaupadel, nagu autod, pesumasinad jms.

Mida võib puudusega kauba korral müüjalt nõuda?

Enamikus riikides, ka Eestis, on tarbijal õigus tootel avastatud puuduse korral nõuda esmalt asja parandamist või asendamist.

• Kreekas, Portugalis ja Sloveenias saab tarbija kohe valida täiendavalt lepingu lõpetamise ehk raha tagastamise või kauba müügihinna vähendamise.

• Lätis on tarbijale antud õigus valida nelja võimaliku lahenduse vahel esimese kuue kuu jooksul pärast toote ostmist.

• Iirimaal saab tarbija olukorras, kus tootel avastatakse viga kohe selle kasutusele võtmise järel, tootest kohe loobuda ning nõuda makstud raha tagastamist.

• Taanis võib nõuda viivitamatult lepingu lõpetamist ja raha tagastamist, kui ilmnenud viga on oluline.

Kes tõendab vea tekkepõhjuse?

Tarbijate õigused ning müüja kohustused ilmnenud puuduse tekkepõhjuste väljaselgitamise osas on riigiti küllaltki erinevad.

Kui Eestis lubab seadus panna puuduse tekkepõhjuse tõendamiskohustuse ostust kuue kuu möödumisel tarbija õlule, siis Portugalis peab seda tõendama kaupleja kuni pretensiooni esitamise aja lõpuni ehk kahe aasta jooksul.

Ka Prantsusmaal on alates järgmisest aastast kavandatud jõustada seadusemuudatus, mis paneb kaubal ilmnenud puuduse tekkepõhjuste tõendamiskohutuse kaupleja õlule kahe aasta vältel.

Slovakkias ja Poolas on kauplejal kohustus 12 kuu vältel alates ostmisest tõendada, et kaubal viidatud puudus ei ole tootmislikku laadi, vaid on tarbija põhjustatud.

Sageli on tarbijatel ebaselge, kuidas vea tekkepõhjust tõendada. Kuigi enamasti ei ole seadustega määratud, kuidas kaupleja peab oma tõendamiskohustust täpselt täitma, on osades liikmesriikides vastav regulatsioon küllaltki täpne. Näiteks Slovakkias võib kaupleja tarbija kaebuse tagasi lükata vaid ekspertarvamusele tuginedes, mis tõendab, et puudus on tekkinud tarbija süül, näiteks kauba väärast kasutamisest. Osades liikmesriikides, näiteks Kreekas või Soomes, on ekspertarvamuse tellimine väga lihtne, kuid kulukas teenus.

Taanis ja Poolas võib tarbija ekspertarvamuse küsimiseks pöörduda ka riiklike asutuste poole. Tšehhis, Ungaris ja Sloveenias on riiklikult välja töötatud nimekiri pädevatest ekspertidest, kelle hulgast võivad kauplejad ja tarbijad vaidluse korral sobiva välja valida.

Kaebuse lahendamise aeg varieerub

Enamuses ehk 19 riigis on kaupleja kohustatud puudusega toote parandama või asendama mõistliku aja jooksul, sealjuures on täpsustamata aja kestvus. Näiteks Bulgaarias, Prantsusmaal ja Luksemburgis on müüjal kohustus teha seda vähemalt ühe kuu jooksul, Rumeenias aga 15 ning Sloveenias kaheksa päeva jooksul. Saksamaal lubab seadus tarbijal määrata mõistliku tähtaja oma kaebuse lahendamiseks.

Kuidas esitada kaebust?

Juhul kui ostetud kaubal ilmnevad mingid vead või teenuslepingu täitmine ei kulge oodatult, tuleb esmalt pöörduda kaebusega kauba müüja poole, kelle ülesanne on hoolitseda selle eest, et ese parandataks, asendataks või teatud juhtudel raha tarbijale tagasi makstaks. Müüja kontaktandmed leiab tavaliselt ostutšekilt või kodulehelt ning kaupleja poole soovitatakse pöörduda kirjalikult.

Kui tarbijal on müüjaga võimatu ühendust saada või on takistuseks keelebarjäär, võib abi saamiseks pöörduda Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuse poole. Keskusse tasub pöörduda ka selleks, et täpsustada, mida tarbijal on õigus teises riigis asuvalt kauplejalt nõuda. Nõustamiskeskus tegeleb ka probleemidega, mis võivad tekkida interneti või postimüügi vahendusel tehtud ostudega.

Abi piiriüleste probleemide lahendamisel

Selleks, et tarbijad tunneksid end teistest Euroopa Liidu riikidest, Norrast ja Islandilt ostes sama kindlalt kui koduriigis, on neisse riikidesse loodud Euroopa tarbija nõustamiskeskused ehk ECC-keskused (European Consumer Centres), kus nõustatakse ja abistatakse piiriüleste probleemide lahendamisel.

Eestis tegutseb vastav keskus tarbijakaitseameti koosseisus ning asub Tallinnas Pronksi 12, kuid kaebust saab esitada ka meiliaadressil consumer@consumer.ee, tarbijakaitseameti iseteeninduskeskkonnas takis.tarbijakaitseamet.ee/avalik/poordumised või ODR-platvormi kaudu www.consumer.ee/odr-platvorm ning esmast nõu küsida ka veebilehe vormi kaudu www.consumer.ee/infoparing või tarbijakaitseameti nõustamistelefonil 620 1707. Keskuse teenused on tarbijatele tasuta.

Ka spetsiaalne koduleht www.consumer.ee pakub igakülgset teavet piiriüleste ostude küsimustes.

1 kommentaar

T
Tore on  /   10:41, 4. mai 2018
Väga oluline ja vajalik teave! Väga huvitav lugeda ja teada ning tarbija silmaringi hariv.

Kontakt

Telefon +372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Linnaleht sotsiaalmeedias