11
fotot
Praeguses Vene teatri majas oli alguses kino Gloria Palace. (HEIKO KRUUSI)

Tänavu 70. hooaega tähistav Vene teater asub majas, mis algselt ehitati hoopis kinoks.

1926. aastal valminud hoonele, mis praeguseks on seega 92-aastane, pandi neil päevil mälestustahvlid maja lätlasest arhitektile Frīdrihs Skujinšile ja maja omanikule Leon Fallsteinile.

Praeguses Vene teatri majas oli alguses kino Gloria Palace. (HEIKO KRUUSI)

„Juudi soost Leon Fallsteini kinoettevõtjast isa Bentsion, kellele kuulus Viru tänavas asunud kinoettevõtte AS Royal-Films esimene kinoteater Skandia, hilisem Pioneer, pidas plaani asutada Vabaduse väljaku äärde kino juba tsaariajal,“ räägib maja ajalugu uurinud Josef Kats, kui temaga praeguse Vene teatri hoones ringkäiku alustame.

Josef Kats on leidnud maja ajalugu uurides palju huvitavaid fakte. (HEIKO KRUUSI)


„Tollal oli soomlastel plaanis sellele platsile ehitada viiekorruseline hotellihoone koos kinoruumidega,“ jutustab Kats. Vahele tulid aga Esimene maailmasõda, revolutsioonid, vabadussõda. Pärast seda pidasid Soome arendajad plaani ehitada platsile, kus haigutas suur vundamendiauk, tagasihoidlikum kinohoone. „Aga linnavõimud ütlesid: ei, see pole enam Heinaturg ega Peetri plats, see on Eesti pealinna peaväljak, Vabaduse plats. Siia tuleb ehitada midagi erilist,“ meenutab Kats toonaseid olusid. „Siis otsustaski Fallstein ehitada siia luksusliku kinoteatri.“ Art déco stiilis maja projekteeris Frīdrihs Skujinš, kes on ehitanud esindusliku kino ka Riias ja Kaunases, mis oli toona Leedu pealinn.

Justkui katedraal
„Tulemuseks oli – nagu tollal ajakirjanduses öeldi – väljast tagasihoidlik nagu juudi sünagoog, seest sama luksuslik kui õigeusu katedraal. Selliseid nalju avaldati tollal selle maja kohta lehtedes,“ räägib Kats. Luksusliku kino Gloria Palace'i ehitamine oli midagi väga uut, sest filmi peeti madalaks, korralik inimene käis tollaste tõekspidamiste järgi teatris.

Teatrisaali sisustus on säilinud esialgsel kujul. (HEIKO KRUUSI)
Vana foto teatrisaalist.
Rikkalikult kaunistatud kaminasaalis on võltskamin. (HEIKO KRUUSI)
Kaminasaal vanal fotol. (Arhiiv)
Fuajee on kullarohkelt kaunistatud. (HEIKO KRUUSI)
Vana foto peeglifujeest teisel korrusel.

Kinohoone rikkalikult kullatud, ülilopsaka neorokokoo stiilis interjöörid on omaette vaatamisväärsus. Aleksandr Vladovski kujundatud saal uhkete laemaalingute, seinadekooride, punase sametmööbli ja keiserliku kolme baldahhiinloožiga mõjub meie praktilisel ajal ilmutusena hoopis teisest maailmast. Seda muljet kinnistab veelgi rikkalikult dekoreeritud kaminasaal, kus vanikutega maalitud seinad ja valge klaver.
Maja avati 8. oktoobril 1926, kinos esietendus saksa tummfilmikuulsuse F. W. Murnau Goethe teose ainetel loodud suurejooneline tummfilm „Faust“. Filmi saatis kino enda enam kui 20-liikmeline orkester, kelle jaoks oli kinos orkestriauk selles paigas, kus praegu asub teatri eeslava. Muide, tummfilmi aeg sai üsna pea läbi, saal ehitati ümber helikinoks.
Uhke kino juurde, mis tollal kandis Gloria Palace’i nime, kuulus 1930. aastast ka linna moodsaim ja peenim, pöörleva tantsupõrandaga tantsulokaal Dancing Gloria, hilisem restoran Astoria.

Tantsulokaalis, hilisemas Astorias, oli pöörlev tantsupõrand.



Mälestusi kinost
Muide, ammu juba teatriks ümber seadistatud saalis on tagaseina ruumis siiani alles töökorras 35 mm filmilindi projektorid, mida veel viimati kasutati mõned aastad tagasi Pimedate Ööde filmifestivali ajal, näitab teatri lavastusala juhataja Andrei Kissin, kes meile labürintlike rohkete koridoridega majas ringkäiku teeb.

Säilinud on ka aastakümneid vanad, kuid töötavad filmiprojektorid. (HEIKO KRUUSI)

Edasi. 1944. aastal, märtsipommitamise järel, andis kinohoones etendusi oma maja kaotanud Estonia, seal peeti ka Saksa okupatsioonivõimu aktusi. Kui Vene võim tagasi tuli, kinkis Leon Fallstein maja töörahva riigile. Siiski saadeti ta kaks korda Siberisse. Naasnuna töötas ta kuni 1965. aastani teatri kassas. Fallstein lahkus siitilmast 1982. aastal.
1948. aastast on majas tegutsenud Vene riiklik draamateater, praegune Vene teater. Aastail 2002–2006 läbis maja põhjaliku uuenduskuuri, majale pandi uus katus. Ümber ehitati kogu lavaosa, teater sai pöördlava. Sel aastal tähistab teater 70. hooaega.

0 kommentaari

Kontakt

Telefon +372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Linnaleht sotsiaalmeedias