Tarbija

Vähem suhkrut ja soola, rohkem tervist 

Ada Maltseva, ada.maltseva@linnaleht.ee, 19. aprill 2018, 16:18
Mida vähem suhkrutükikesi tee või kohvi sisse poetada, seda kasulikum tervisele. Teet Malsroos
„Eestimaalased liialdavad magusaga ja see ei ole vaid ülekaaluliste probleem,“ nendib tervise arengu instituudi toitumisekspert Kristin Salupuu. „Täiskasvanud söövad magusat keskmiselt kaks korda enam kui soovitatav, lapsed koguni kolm-neli korda enam.“

Suhkruga liialdamine mõjutab aga tervist ja võib kaasa aidata mitmesuguste haiguste tekkele, nagu ainevahetussündroom ja 2. tüüpi diabeet, kuid ka stress ja depressioon. Samuti suureneb liigse suhkrurikaste toitude tarvitamise mõjul hamba- ja igemehaiguste risk.

„Lisatud suhkrutest saadav energia ei tohiks ületada 10 protsenti kogu päevasest soovituslikust toiduenergiast. Seega näiteks keskmine täiskasvanud naine, kelle energiavajadus on 2000 kcal, ei tohiks lisatud suhkruid tarbida rohkem kui 50 grammi päevas,“ rõhutab Salupuu.

Seda, kui palju on mingis tootes suhkruid, saab vaadata selle pakendilt. „Sarnaste toodete suhkrusisaldused võivad üsna palju erineda ja seetõttu on teadlikult võimalik valida väiksema suhkrusisaldusega toode. Mida eespool paikneb lisatud suhkur (kõikvõimalike nimetuste all, nagu suhkur, fruktoosisiirup, invertsiirup jne) toidu koostisosade loetelus, seda enam seda tootesse on lisatud,“ selgitab Salupuu.

Süsivesikute kogus ei võrdu suhkrukogusega

Toidupakendil oleva toitumisalase teabe alusel saab teha järeldusi, kui palju soola või suhkruid see toode sisaldab. Seetõttu on tähtis osata toidupakendite märgistust õigesti lugeda ja tõlgendada.

Laialt on levinud väärarusaam, nagu süsivesikute kogus viitaks suhkrukogusele. Nii see aga ei ole. Tervise arengu instituudi ekspert Tagli Pitsi selgitab, et toidupakenditel esitatud süsivesikute alla kuuluvad lisaks suhkrutele tärklis ja kiudained.

Lisaks saab suhkrud jagada tinglikult kaheks: looduslikult esinevateks (näiteks sahharoos, glükoos, fruktoos õunas, laktoos piimas jm) ning lisatud suhkruteks (näiteks sahharoos õunamoosis, mis lisatud õunas endas sisalduvatele suhkrutele lisaks). Viimasel juhul on tegu suhkrutega, mis on lisatud tootele selle valmistamise ajal. Pakendile peab märkima aga selles sisalduvate suhkrute üldkoguse ning lisatud suhkruid eraldi koguseliselt välja ei tooda. „Seega peetakse õunakoogi pakendil suhkrute all silmas nii seal sisalduvates õuntes looduslikult olevaid suhkruid kui ka koogi valmistamisel lisatud suhkruid,“ märgib Pitsi.

Siiski võib lisatud suhkrute umbkaudsele kogusele viidata toidu koostisosade loetelu, kus esitatakse kõik koostisosad koguselise sisalduse poolest kahanevas järjekorras. Seega mida eespool on seal suhkur, seda rohkem seda tootesse on ka lisatud.

„Suhkruid kartma ei pea, kuid suurte lisatud suhkrute kogustega töödeldud tooteid võiks süüa võimalikult harva,“ manitseb Pitsi. „Seda enam, et tihti lisatakse täiendavat suhkrut vaid magustamiseks ning poelettidel leidub ka selliseid tooteid, kus suhkur on koostisosade loetelus lausa esimesel kohal.“

Soolal ja soolal on samuti vahe

Kuna tervisele on kahjulik ka liigne soolatarvitamine, tasub sellegagi olla tähelepanelik.

Sool ehk naatriumkloriid (NaCl) koosneb 40 protsendi ulatuses naatriumist ja 60 protsendi ulatuses kloorist. Tagli Pitsi selgitab, et kuigi väike kogus naatriumi on organismile väga vajalik, tuleneb soola kahjulik toime just naatriumi liigtarbimisest, sest tavaliselt saadakse seda soovituslikust palju rohkem ning tihti ületatakse nõnda päevanorm.

Poeletid on täis soolarikkaid toite, mistõttu tasuks hoolega jälgida nendes sisalduvat soolakogust. Ka siin kehtib sama loogika kui suhkrutel: kui sool on välja toodud vaid toote toitumisalase teabe tabelis, siis selle sisaldus tuleneb ainult loodusliku naatriumi olemasolust ning täiendavat soola lisatud ei ole; kui sool on aga ära mainitud ka koostisosade loetelus, siis on pakendil esitatud soolakogus lisatud soola ja koostisosades sisalduva naatriumi põhjal arvutatud soola summa.

Mõnevõrra on soolasisalduse mõistmist tarbijate jaoks lihatoodete juures ka lihtsustatud. „Kui lihale (v.a hakkliha) on lisatud soola, siis peab see kajastuma toote nimetuses (näiteks õrnsoolatud broilerifilee). Hakkliha nimetuses ei pea viide soola lisamisele aga kajastuma, kui seda on lisatud alla ühe protsendi,“ kommenteerib tervise arengu instituudi ekspert ning kinnitab, et seetõttu on alati tervislikum valida just töötlemata liha, mille valmistamisel saab lisatava soola kogust ise kontrollida või seda üldse vältida.

PÄEVATOIMETAJA

+372 614 4181
linnaleht@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee