Värskemad linnauudised

Plaadid on võtnud suured mõõtmed 

Ada Maltseva, ada.maltseva@linnaleht.ee, 19. aprill 2018, 16:19
Kiviimitatsiooniga plaadid on nii suured, et vaid mõne plaadiga saab terve seina ära katta. Foto: Plaadipunkt
Plaatide valdkonnas mängitakse praegu formaatide ja tekstuuridega.

„Plaatide mõõdud on aina suuremad, tekstuurid võimalikult naturaalsed, imiteeritakse palju betooni ja kivimustrit ning endiselt on populaarsed eri mõõtu puiduimitatsiooniga plaadid, mis on ka väga praktilised. Juba mõned aastad tagasi tulid taas moodi marmorit imiteerivad plaadid, eriti valge ja halli segu, mida kasutatakse nii seintel kui ka põrandatel. Mõõtudest on populaarsed kuusnurksed plaadid, kasutatakse nii ühevärvilisi kui ka mustrilisi,“ märgib Maris Valusk Hansas Plaadimaailmast.

Tiina Suun Plaadipunktist kinnitab samuti, et uus suund on suured plaadid. Lausa nii suured, et paari-kolme plaadiga saab sisuliselt terve seina või põranda katta. Ja mida vähem vuuke, seda parem.

Ehedam kui „päris“ asi

Moes on igasugused imitatsioonid. „Nüüdisaegne plaatide tootmise digiprinttehnoloogia võimaldab „joonistada“ plaadipinnale paremini, kui loodus suudakski. Palja silmaga, ka lähedalt vaadates, on raske ja mõnikord lausa võimatu eristada imitatsiooni looduskivist. Ka puitparketi imitatsiooniga plaadid on väga naturaalse välimusega,“ toob Plaadipunkti esindaja esile.

„Viimaste aastate esteetiline areng on olnud muljetavaldav. Tekkinud on tekstiili, metalli, peeglit, klaasi ja juba mainitud kõikvõimalike looduskivisid jäljendavate pindadega keraamilised plaadid. Suur valik annab arhitektile palju vabadust leida sobiv materjal igale pinnale. Varem pidi selleks, et midagi kordumatut luua, kasutama ainult suuri looduskivist paneele või plaate – nüüd on valikuvõimalusi palju-palju rohkem.“

Vähe vuuke

Tänu suurtele plaatidele on ideaaliks ka vähem vuuke või lausa vuugita plaaditud pinnad. Näiteks ühe suure, 3×1,5-meetrise plaadiga saab terve seina katta. Väiksemad mõõdud, nagu 20×20, 30×30 kuni 60×60 sentimeetrit, pole Tiina Suuni sõnul enam väga kasutatavad, sest tundub, et inimese silm on nende mõõtudega liialt harjunud. Soovitakse näha midagi erinevat. Sellist võimalust pakub tänapäeva tehnoloogia nii plaadi mõõtude (300×150, 150×150, 120×120 sentimeetrit) kui ka kordumatu mustri poolest. Kui muster kordub ehk igal 15. plaadil, siis sellist kordust on väga raske isegi suurtel pindadel märgata. Huvi pisikeste mosaiikide ning 30×30-, 30×60- või 40×40-sentimeetriste keraamiliste põrandaplaatide kasutamise vastu on vähenenud, sest saadaval on väga palju suuremas mõõdus plaate taskukohase hinnaga.

„Praktiliselt on ära kadunud ported ja dekoorid, mida veel aastaid tagasi suhteliselt palju kasutati. Hele ja tume sein, neid eraldav porte ja neile lisatud dekoorid on praktiliselt minevik. Trendid on muutunud ja selliseid kollektsioone ka toodetakse järjest vähem. Praegu on kollektsioonidel lisaks põhiplaadile juures struktuuri või mustriga dekoratiivne plaat, millega saab näiteks katta terve seina või teha ülevalt alla plaadiribasid,“ lisab Maris Valusk.

Paksud plaadid

Välistingimustes on Valuski sõnul üha populaarsemad kahesentimeetrise paksusega plaadid, mida saab paigaldada ka seguta. „Nendega on võimalik ehitada terrasse, plaadid võib panna lihtsalt maha või kasutada abivahendit, mis tõstab plaadid natuke kõrgemale. Pakse plaate võib kasutada ka aiakujunduses, nendest saab teha kõnniteesid, kui panna plaadid kas otse muru, kruusa või liiva peale. Selliseid plaate on samuti nii kivi- kui ka puiduimitatsiooniga,“ ütleb ta.

Väikesesse ruumi soovitab ta valida plaadid, mis ei oleks ei liiga väikese ega ka liiga suure mõõduga. „Väikesed plaadid muudavad ruumi optiliselt veel väiksemaks. Väikeses ruumis tuleks kasutada heledat värvigammat ja plaadid vuukida võimalikult toon toonis plaadiga, see jätab ühtlasema üldmulje ja loob avarust. Samuti ei ole mõistlik kasutada liiga suuri plaate, sest nende ilu pääseb esile just suurematel pindadel. Tuleks teha mõistlik valik,“ soovitab ta.

„Hooldamise mõttes on hea kasutada ka epoksiidvuugisegusid, mis ei kaota aja jooksul oma välimust, valge toon jääb valgeks, neid on lihtne hooldada, sest need ei määrdu ega ima mustust,“ lisab Valusk. Plaatpindade juures võiks mõelda ka põrandakütte peale, sest kivi võib jala all ja meie kliimas siiski natuke külmaks jääda. Ja meeles tasub pidada sedagi, et lemmikloomaomanikele on plaaditud põrand parim valik.

Pikk eeltöö

„Kui remont juba ette võtta, siis ilmselt vajaksid värskendust nii seinad kui ka põrandad ja mõistlik on teha remonttööd korraga. Planeerimist võiks alustada ideede kogumisest ja siis vaadata kogu projekt kriitilisema pilguga üle. Kindlasti on seda, mis meeldib, palju, aga keskenduda tuleks pigem ühele stiilile, mis harmoneeruks juba olemasoleva ruumiga jne. Kui see raamistik on paigas, siis tuleks tutvuda pakutavate materjalidega ja mõelda, kuidas ja kas need ka kokku sobivad. Mida rohkem eeltööd teha, seda kindlam on, et tulemus on pikema aja jooksul nauditav ega tüüta ära,“ nendib Valusk.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtuleht.ee