Persoon

Enn Kunila – eesti kunsti kuldaja tutvustaja (1)

Ants Vill, ants.vill@linnaleht.ee, 19. aprill 2018, 15:56
Enn Kunila ja praeguse näituse tunnustöö, Paul Burmani „Raekoja plats“ aastast 1916.  Meeli Küttim
Selle kuu lõpuni on Tallinna raekojas avatud näitus eesti kunsti nn kuldajast ehk aastaist 1910–1945. Praeguseks juba üle 12 000 külastajaga näitusel „Rõõm linna südames“ välja pandud 36 värviküllast maali 19 autorilt on pärit ettevõtja ja kunstikoguja Enn Kunila kollektsioonist. Näitusega tähistatakse Eesti riigi 100. aastapäeva ja 100 aasta möödumist Tallinna saamisest Eesti pealinnaks.

Kunila mahukasse kollektsiooni kuulub enam kui 60 eesti kunstniku valitud teosed. Eriline koht ongi kuldajala autoreil, ennekõike Konrad Mägil, kelle tööd moodustavad kogu tuumiku. Kollektsionäär ütleb, et ta on pannud selge rõhu tööde tasemele, mitte arvule. Kogu baasil peaks saama hästi tutvustada eesti kunsti nii kodumaal kui ka võõrsil, ütleb Kunila, kes praegu valmistab ette kunstinäitust Tartu Kunstimuuseumis.

Samal teemal

Härra Kunila, millest sai alguse teie kunstihuvi?

Kõik see, mida inimene eluteele kaasa saab, algab ikka kodust. Nii ka minul. Mul on läinud väga hästi – olen juba varasest lapsepõlvest saanud nii tööarmastuse kui ka laiemapõhjalise kultuurihuvi. Käisin ema käekõrval juba varakult kunstinäitustel, kontsertidel, ooperis, kohvikus jne.

Esimest tõsist kunstielamust mäletan väga selgelt. Olin umbes kümneaastane, kui emaga Kadrioru lossis asuvat kunstimuuseumi külastasin. Seal puutusin esimest korda kokku Konrad Mägi maalidega. Eriti kirkana on meeles heledas koloriidis, täppivas tehnikas maastikumaal. Praegu olen veendunud, et tegemist oli Eesti Kunstimuuseumile kuuluva maaliga „Merikapsad“. Nägemus sellest läks väga sügavale hinge ja see saadab mind senini. Võib öelda küll nii, et seda päeva võib lugeda minu kunstihuvi alguseks ning sellest ajast alates pean end kunstisõbraks.

Lapsepõlvekodu seintel oli ka mõningal määral kunsti ja eriliselt on meeles üks maal, mis rippus mu voodi kohal. Tegemist oli tundmatu baltisaksa kunstniku tööga, millel oli lapitud purjedega purjekas. Maal läbis hiljem põhjaliku restaureerimise ja on senini mulle armas.

Kuidas algas kunstikogumine?

Iseseisvalt hakkasin kodu kaunistamiseks kunsti ostma siis, kui tööle läksin ja tekkisid esimesed võimalused. Suuremad võimalused tekkisid aga aastaid hiljem, 1990. aastate alguses, kui tegelesin juba ettevõtlusega. Sain soetada esimesed tööd, mis kuulusid eesti kunsti kuldaega, olid eesti kunsti suurmeistritelt nende parimas esituses.

Kollektsiooni alguseks võib pidada hetke, kus algselt kodukaunistamiseks mõeldud maalid enam koduseintele ära ei mahtunud, nõnda hakkas idanema mõte kunsti teadlikust kollektsioneerimisest. Sellele aitas olulisel määral kaasa ka tutvumine väljapaistva eesti kunstniku Olev Subbiga. Tutvusest sai alguse sõprus, mis kestis 20 aastat kuni Olevi lahkumiseni 2013. aastal. Need aastad olid minu jaoks nagu pidev kultuuriülikoolis käimine – äärmiselt hariv periood. Olev Subbil on olnud väga oluline roll mu kunstikollektsiooni loomisel ja nende põhimõtete väljakujunemisel, millele kollektsioon rajaneb. Ta pidas alati tähtsaks meeldivuse printsiipi: kollektsiooni lisanduv töö peab endale väga meeldima, sellega peab tekkima hingeline side, vältida tuleb juhuslikkust. Tegemist peab olema olulise autoriga eesti kunstis ning töö peab esindama autorit parimal moel.

Millist kunsti eelistate?

Kuna Konrad Mägi loominguga tekkis mul juba lapsepõlves eriline side, siis oli loomulik, et kollektsiooni tuumik moodustuski eesti kuldaja kunsti baasil, mis pärineb perioodist 1900–1945. Praeguseks on kollektsioonis töid rohkem kui 60 eesti kunstnikult. Kuldaja perioodist on neist tuntuimad Konrad Mägi, Nikolai Triik, Ants Laikmaa, Villem Ormisson, Paul Burman, Aleksander Vardi, Johannes Võerahansu jt. Aga kogus on ka mõned varasema aja tööd Johann Kölerilt ja Eduard von Gebhardtilt. Hilisemast perioodist on esindatud Henn Roode, Olev Subbi, Tiit Pääsuke, Enn Põldroos, Olav Maran, Toomas Vint, Andres Tolts jt.

Olen pannud selge rõhu tööde tasemele, mitte nende arvule. Kollektsiooni eesmärgiks on, et selle baasil saaks hästi tutvustada eesti kunsti nii kodumaal kui ka võõrsil.

Milline on kogumise eesmärk?

Oma kunstikollektsiooniga seoses ongi välja kasvanud missioon viia eesti kunst maailma, kus tulenevalt meie kunsti tasemest on tema õige koht. Konrad Mägi ja mõned ta kolleegid kuuluvad kindlasti oma aja maailma kunsti paremiku hulka ning väärivad olulist kohta maailma kunstiajaloos. Meie probleem on olnud aga see, et Eesti vabariigi algusaastatel olid võimalused eesti kunsti tutvustada ahtakesed ning hiljem ei olnud see 50 aastat võimalik poliitilistel põhjustel. Kaotatud aeg tuleb nüüd tasa teha ja see töö lõpuni viia. Selle nimel oleme korraldanud arvukalt oma kunstikogu näitusi nii Eestis kui ka väljaspool.

Milline on näituste edu?

Näitustest publikurohkeimad on olnud Tallinna Kunstihoones 2010. aastal (13 000 külastajat), Eesti Kunstimuuseumi Mikkeli muuseumis 2014. aastal (15 000 külastajat) ning kuni 1. maini Tallinna raekojas olev näitus, mida praeguseks on külastanud juba üle 12 000 kunstisõbra.

Välismaal on olnud võimalus näidata eesti kunsti väga väärikates paikades: Helsingi Taidehallis (2010. aastal), Euroopa Parlamendis (2013. aastal), Vittoriano muuseumis Roomas (2015. aastal), Museo Novecentos Firenzes (2017. aastal). Kollektsiooni baasil on toimunud üle paarikümne näituse. Lisaks on kunstikogu paremik osalenud väga paljudel teistel, peamiselt Eesti Kunstimuuseumi korraldatud näitustel. Neist olulisimaks on Konrad Mägi personaalnäitus Roomas, mille õnnestumisele oli mul võimalus kaasa aidata. Sel näitusel osales seitse minu kollektsiooni tööd.

Välisnäituste juures pean väga tähtsaks, et näitusepaik oleks väärikas. Eesti kuldaja kunst väärib kohta euroopa kõrgkultuuris ja seetõttu tuleb teda ka näidata tunnustatud kunstitemplites.

Te olete välja andnud ka raamatuid?

Lisaks näitustele on kollektsiooni tegevuses olnud oluline osa eesti kunsti tutvustavate raamatute väljaandmisel. Kõiki näitusi on saatnud esinduslik kataloog, kus on näitust tutvustav kunstiajalooline tekst ning reprodutseeritud kõik näitusel esindatud tööd.

Eesmärk ongi välja anda rohkem eesti kunsti tutvustavaid raamatuid võõrkeeltes, sest ainult näitustest ei piisa – raamat on see, mis jääb.

Pean oluliseks laste ja noorte kunstialast harimist. Seetõttu oleme välja andnud laste värviraamatuid, kus Eero Epneri kirjutatud lustakad lood on kõrvuti värvimispiltidega tuntud kunstnike maalidest. Samuti on mitmeid näitusi saatnud haridusprogrammid koolilastele.

See kõik on ju mahukas töö, kes teid aitab?

Paljude aastate jooksul on välja kujunenud kindel meeskond, kellega koos kunstimissiooni edasi viime: näituste kuraator ja tekstide autor Eero Epner, kujundaja Tõnis Saadoja, graafiline disainer Tiit Jürna. Igapäevane töö kunstikollektsiooniga toimetamisel on abikaasa Marise õlgadel. See koosneb väga erinevatest tegevustest, nagu maalide korrastamine (restaureerimise, raamimise, vajadusel klaasimise korraldamine), näituste ettevalmistamine, raamatute väljaandmise koordineerimine jne.

Pean väga oluliseks koostööd Eesti kunstimuuseumidega, kultuuri- ja välisministeeriumiga. Samuti on väga sümpaatne tõdeda, et eesti klassikalise maalikunsti tutvustamisele maailmas aitab kaasa president Kersti Kaljulaid, kes rõhutab ja väärtustab eesti kunsti rolli Euroopa kunstiajaloos.

Millised on tulevikuplaanid?

Olen veendunud, et eesti kuldaja kunsti tutvustamise missiooni nii Eestis kui ka võõrsil ei saa pooleli jätta ja kindel plaan on selle tegevusega jätkata. Ees ootavad uued näitused ja uute kunstiraamatute väljaandmine. Eesmärk on võimalusel ka kunstikollektsiooni laiendamine, soetades üha uusi töid.

-----------------------------------------------------------------

Järgmised näitused

Uus kunstikollektsiooni näitus pealkirjaga „Traditsiooni sünd“ on avatud 19. maist 12. augustini Tartu Kunstimuuseumis.

Juulis korraldatakse Saaremaa ooperipäevade raames koostöös Eesti Kontserdi ja Eesti Kunstimuuseumiga väljapanek „Muusika ja teater eesti kunstis“ Kuressaare linnuses.

Tallinnas tasub veel raekotta vaatama minna näitust „Rõõm linna südames“, mis on üleval 1. maini. Näituse viimasel nädalal on raekoda erandkorras avatud iga päev.

PÄEVATOIMETAJA

+372 614 4181
linnaleht@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee