Värsked Tartu uudised

Tartu linnasekretär: valitsuse jaoks on kogukondadega arvestamine vaid sõnakõlks (1)

Kristjan Roos, kristjan.roos@linnaleht.ee, 19. aprill 2018, 15:17
Tartu linnavalitsus ja linnavolikogu otsustasid hiljuti, et riigi eriplaneeringu menetlus tselluloositehase kavandamiseks tuleb lõpetada. Sel nädalal jõudis linnavalitsusse minister Jaak Aabi vastus, milles ta teatab, et planeeringumenetlust jätkatakse.  Aldo Luud
Kuna valitsus otsustas jätkata eriplaneeringuga tselluloositehase rajamiseks, otsustas Tartu linn minna tehase asjus riigi vastu kohtusse.

„Meie hinnangul on keskvalitsus puidurafineerimistehase eriplaneeringuga seoses teinud otsuseid, mis ei vasta planeerimisseadusele. Liiga loominguliselt on ümber käidud seaduses sätestatud nõuete ja tingimustega. Eriplaneeringu algatamiseks on vaja täita hulk eeldusi, aga valitsus on nendest välja kiskunud üksikud,“ tõdeb Linnalehele antud intervjuus Tartu linnasekretär Jüri Mölder. Praeguseks on asutud Tallinna halduskohtusse esitatavat kaebust koostama, linn loodab selle valmis saada mai alguseks.

Samal teemal

„Osundame selgetele probleemidele ja vigadele valitsuse tegevuses, mis meie hinnangul seavad kogu protsessi aususe, läbipaistvuse ja objektiivsuse kahtluse alla. Seniste teadmiste ja andmete põhjal ei ole meil usku, et see protsess saab lõppeda läbipaistva ja ausa otsuse vastuvõtmisega,“ selgitab Mölder kohtusse pöördumise otsust.

Mölder rõhutab juba varemgi välja toodud argumenti, et puidurafineerimistehas ei saa olla riigi eriplaneeringu objekt. „Planeerimisseaduses seda kirjas ei ole,“ märgib linnasekretär. Tema sõnul seob seadus eriplaneeringu algatamise riiklike huvidega. „Me leiame, et keskvalitsus on olnud selles kuidagi väga ebajärjekindel. Ühel hetkel öeldakse, et eksisteerib riiklik huvi, järgmisel hetkel, et see on erahuvi,“ lisab ta.

Eraldi argumentide grupp puudutab eriplaneeringu asukoha valikut. Siin leiab Tartu linn, et asukoht oli sisuliselt juba ära valitud. „Eriplaneeringu algatamisel tulnuks uurida puidurafineerimistehase rajamise võimaluste olemasolu väga erinevates maakondades, aga puhtalt investori majandushuvist lähtuvalt piirduti Viljandimaa ja Tartumaaga. Riik ei saa selliseid otsuseid langetada investori majandushuvist lähtudes,“ ütleb Mölder.

„Meie hinnangul on riik eriplaneeringu instrumenti kasutades sõitnud üle kohaliku kogukonna tahtest, kohalike omavalitsuse üksuste seisukohtadest, arengu- ja planeerimisdokumentidest. Need tegevused, mida riik kavandab, ei lähe ju kokku ei Tartu linna ega maakonna arengudokumentidega. Kui seda tehast planeeritakse, siis võib selgelt väita, et kohaliku kogukonna arenguplaanidest sõidetakse üle. Kui nüüd ministrid ütlevad, et arvestavad kohaliku kogukonna soovidega, siis selle peale on kummastav mõelda. Kui kohalikud dokumendid need tegevused välistavad ja kohaliku kogukonna soov on hoopis midagi muud, kui riik kavandab, siis jutt arvestamisest on puhas sõnakõlks,“ räägib linnasekretär.

Linnasekretäri sõnul annavad linna esindajad endale aru, et Eesti õiguspraktikas peetakse üldiselt planeerimismenetlusega seotud vaidlused pärast planeeringu lõppotsuse tegemist. „See vaidlus ei tarvitse seetõttu sisuliste argumentide kaalumiseni jõuda. Aga oleme jõudnud arusaamale, et me peame kasutama ära kõik võimalused oma seisukohtade väljaütlemiseks,“ märgib Mölder.

PÄEVATOIMETAJA

+372 614 4181
linnaleht@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee