Värsked Tartu uudised

Tehase vastased aktiviseeruvad: tulekul on Emajõe kett (4)

Kristjan Roos, kristjan.roos@linnaleht.ee, 12. aprill 2018, 16:40
Luuletaja Kristiina Ehin ütles vabariigi aastapäeval: „Emana tahan küsida, kas me paneksime oma lapsed ujuma kohta, kust kümme kilomeetrit ülesvoolu on siinkandi suurim tselluloositehas?“  Aldo Luud
Kuna valitsus ei arvestanud Tartu ülikooli ja Eesti maaülikooli teadlaste infoga, kavandab teadlasi ja aktiivseid linnakodanikke ühendav Tartu apelli töörühm uusi samme.

Tartu apelli liikmed kohtusid märtsi lõpus riigihalduse ministri Jaak Aabi ja selle kuu alguses keskkonnaminister Siim Kiisleriga. Ministritele anti edasi ettepanek tselluloositehase rajamise eriplaneering taolisel kujul lõpetada, kuna juba olemasolev teave ja teadusuuringud näitavad tehase ehitamise võimatust Ida-Eesti vesikonda: Emajõgi on liiga väike ja madal nii suure tehase jaoks ning Peipsi ökosüsteemile mõjuks lisanduv reostuskoormus hukatuslikult.

Samal teemal

Kuna valitsus on jäänud seisukohale, et uuringutega tuleb jätkata, kavandab töörühm uusi samme. Apelli üks kõneisikuid, ökoloog Virve Sõber tunnistab, et eriplaneeringu lõpetamata jätmine valmistas pettumust. „Hetkel ei ole me veel otsustanud, millised on järgmised sammud. Aga otsustame seda juba lähiajal. Kindlasti jätkame ka avalikkuse teavitamist,“ märgib Sõber.

Teadlase sõnul on tartlased viimastel aegadel end rohkem kurssi viinud tselluloositehase rajamisega seonduvaga. „Üks asi on hais, mis hakkab siia tulema ning mõjub Tartu ülikooli ja linna mainele. Aga inimesed on end harinud ka näiteks selles, mis puudutab vananenud tehnoloogiate kasutuselevõttu olukorras, kus on olemas moodsamad tehnoloogiad, millega saab palju suurema osa puitu paremini väärindada,“ arutleb Sõber. Tema sõnul on paranenud ka tartlaste keskkonnateadlikkus. Rohkem on hakatud mõtlema Emajõe ja Peipsi olukorra peale – niigi pole need heas olukorras, aga kui ehitatakse tselluloositehas, halveneb nende seisund veelgi.

Facebooki gruppides arutletakse üha valjemalt, et tõenäoliselt just Euroopa Liidu direktiivid võivad olla see konks, mis aitab lõpuks tselluloositehase rajamisele pidurit tõmmata. „Eesti on Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiiviga liitudes võtnud endale kohustusi. Meil on sellest direktiivist lähtuvad veemajanduskavad, millega oleme võtnud kohustuse parandada Emajõe ja Peipsi seisundit. Kui midagi nüüd nende äärde kavandatavas mahus rajama hakatakse, siis see halvendaks kindlasti nende seisundit,“ ütleb Sõber.

Tõsi, tema teada on olnud ka juhtumeid, kus riigid on saanud Euroopa Komisjonilt õiguse erandeid teha. Teoorias tähendaks see, et Eesti riik esitaks Euroopale soovi reostada oma veekogusid. Nii valitsus kui ka arendajad on varem öelnud, et kui tehase rajamine keskkonnaseisundit halvendab, siis tehast ei rajata. Samas on avalikkuses küsimusi tekitanud keskkonnamõjude hindamine: kuidas saab see olla objektiivne ja huvide konfliktita, kui arendaja ise selle kinni maksab.

Kui tartlastele on tselluloositehase vastu võitlemine eelkõige võitlus oma elukeskkonna eest, siis Virve Sõber toob välja teisegi aspekti. „Asjaajamine näeb halb välja ja seda on tunnistanud ka minister Jaak Aab. Kui me aktsepteerime seda, et asju võibki niimoodi ajada, et riik seisab suhteliselt väikese rühma inimeste erahuvide eest, selle asemel et seista suure avaliku huvi eest, on oht, et meil Eestis hakkavadki asjad nii käima,“ muretseb Sõber.

Peale Tartu apelli töörühma on kodanikualgatuse korras alustatud Emajõe keti korraldamisega. Emajõe kaitseks toimuva üritusega tahavad linlased avaldada toetust Tartu linnavolikogu pöördumisele lõpetada tselluloositehase eriplaneering. Emajõe kett toimub 19. mail kell 12 Tartus Emajõe ääres ja eilse seisuga oli Facebookis märkinud ennast selles osalema üle 200 inimese. Lisaks on üle 800 inimese märkinud, et on osalemisest huvitatud.

„Sümboolse Emajõe kaitseaktsiooniga rahvusülikooli sünnilinnas Tartus tahame Eesti ühiskonnale ja eeskätt valitsusele öelda, et toorpuidu väärindamiseks ja riigile tulu tootmiseks on moodsamaid võtteid kui 1884. aastal patenteeritud kraft-tehnoloogia. Majandusliku kasu nimel ei saa ohvriks tuua praegugi mitte just parimas seisundis olevat Emajõge ja Peipsi järve ning 100 000 tartlase ja tartumaalase elu- ja töökeskkonda,“ kirjutavad Facebookis Emajõe keti korraldajad.

4 KOMMENTAARI

t
nüüd on viimane aeg seda teha. See tuleb nagunii, isegi kui rumalad seda ei soovi. Kahju, et nii hilja tuleb ja meie olukord on palju halvem.
v
mitte ei müü sandikopikateees metsa. Eestlane tahab tööd tegemata rikkaks saada. Hull rahvas.
Loe kõiki (4)

Sisuturundus

Päevatoimetaja

+372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Reklaam ja kuulutused

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee