Praegusel hügieenikultuse ajastul tuleks mõelda sellele, kuidas hoida ja säilitada organismis toimetavaid „häid“ baktereid. (Andres Varustin)

Hiljuti Tartus toimunud Tartu ülikooli ja Tere Helluse konverentsil „Mikrobioota ja funktsionaalne toit“ rääkis Tartu ülikooli professor Reet Mändar, et inimesed ei peaks soolestiku bakterite säästmiseks loobuma tunnustatud hügieeninormidest, küll aga tuleb praegusel hügieenikultuse ajastul mõelda sellele, kuidas hoida ja säilitada organismis toimetavaid „häid“ baktereid.

„Inimeses on kümme korda rohkem mikroobe kui keharakke,“ märkis Mändar. „Inimene koos tema mikroobidega on superorganism, mikrobioota toodab nii kasulikke kui ka kahjulikke metaboliite. Suurim osa baktereid elab just soolestikus.“

Laps saab suurima mikroobide massi kaasa sünnitusel, seejuures kasulike bakterite omastamist soodustavad just loomulik sünnitus ja rinnapiim. „Imiku soolekooslustel on suurim sarnasus tema ema soolekooslustega, sarnasus säilib poole aasta jooksul pärast sündi. Püsiv soolestiku mikroobide kooslus kujuneb esimese kolme eluaasta jooksul. Bakterid aitavad organismil muuhulgas lõhustada süsivesikuid, aga omastada ka vitamiine. Vanemas eas mikrobioota mitmekesisus väheneb. Osa ravimite mõjul ja teistelgi põhjustel muutub inimene ka haigustele vastuvõtlikumaks,“ märkis Mändar.

Ülekaalulistel on häid baktereid vähem

Negatiivseid muutusi inimese mikrobiootas põhjustavad äärmuslikud dieedid, kõrge vanus ja ka antibiootikumide tarvitamine. Mikroobide kaitsva mõju kahanemine on seotud veel diabeedi, ülekaalu ja autoimmuunhaigustega. „Need haigused on seotud geenidega, aga mikrobioloogina võin kinnitada, et ka mikroobidega,“ märkis doktor Epp Sepp Tartu ülikoolist. „Kõigi nende haiguste esinemissagedus on hakanud suurenema eelmise sajandi keskpaigas ja neid seostatakse nn hügieeni hüpoteesiga: inimese mikrobioota mitmekesisus on vähenenud, me elame steriilsemas maailmas ja sööme vähem mikroobirikast toitu.“

Samuti on uuringutes leitud, et ülekaaluliste laste organismis on normkaalus lastest vähem bifidobaktereid ja rohkem enterobaktereid. Sepp lisas, et 2004. aastal avastati bakter Akkermansia muciniphila, mis tagab soolebarjääri töö ja vähendab soolepõletiku ohtu. Allergiliste laste organismist leiab seda vähem kui tervetelt lastelt.

Võimsad, kuid mõjutatavad mikroobid

„Meie kehas on poolteist kilo mikroobe, mis teevad meid kas haigeks või terveks,“ rääkis konverentsil Tartu ülikooli audoktor, Turu ülikooli professor Seppo Salminen. „Mikrobioota meie sees on väga võimas, kuid mõjutatav. Kui varem õpetati tulevastele teadlastele, et loode on üsas steriilne ning bakteritega kokku ei puutu, siis nüüd on teadus jõudnud tõdemusele, et ema toitumine mõjutab last juba enne sünnitust. Kuigi ka rinnapiim pole nii steriilne, kui on arvatud, annab see lapsele tohutul hulgal häid baktereid ning programmeerib tema tuleviku tervise.”

„Haigused, antibiootikumravi ja toitainevaene söök hävitavad kehas häid baktereid,“ märkis Salminen ning lisas, et rasvumine, mis on üha suurem probleem, ei tulene ainult kaloritest, vaid ka valest mikrobiootast. „Mida nooremalt laps rasvub, seda enam mõjutab see teda hilisemas elus. Rasvunutel on häid baktereid palju vähem, kuid õige dieediga on võimalik neid juurde tekitada,“ sõnas professor.

1 kommentaar

M
mm  /   17:32, 12. apr 2018
Miks need "head" bakterid jutumärkides on? kas nad on tegelikult pahad?

Kontakt

Telefon +372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Linnaleht sotsiaalmeedias