Persoon

Kirg kokkamise vastu ühendas kaks õde kulinaarseks duoks 

Ada Maltseva, ada.maltseva@linnaleht.ee, 5. aprill 2018, 16:12
Kirglikud kokkajad Keit Lillemäe ja Kadi Maidre: teeme seda, mis meile väga meeldib! HEIKO KRUUSI
Tallinn Music Weeki populaarse pop-up-kohviku köögis askeldavad tänavu õed Keit Lillemäe ja Kadi Maidre ehk duo RabaPeet.

10 aasta juubelit tähistaval muusika- ja linnakultuurifestivalil Tallinn Music Week pööratakse muusika kõrval suurt tähelepanu ka heale toidule ja joogile. Viimaste aastate jooksul festivali külaliste üheks meelispaigaks kujunenud pop-up-baar tegutseb ka tänavu Pärnu maanteel disaini- ja arhitektuurigaleriis. Kohvigurmaanidele pakutakse seal Põhjamaade väikestest käsitööröstikodadest pärit kvaliteetkohvi ja maitseelamuste eest hoolitseb kulinaarne duo RabaPeet.

RabaPeedi moodustavad kaks särtsakat õde, kes on mõlemad innukad kodukokad. Keit Lillemäe, tänavu jaanuarini Telliskivi loomelinnaku naabruses tegutsenud pisikese, ent suure hingega kohvibaari Renard Coffee Shop üks asutajaid, võttis kampa oma õe Kadi Maidre ja nii nad nüüd kahekesi köögis kokkavadki. Otse loomulikult askeldavad baaris tublid teenindajad ja head kohvi valmistavad barista’d, aga köök on puhtalt kahe õe pärusmaa – kõik söögid teevad nemad. „Võib-olla võtsime natuke suure ampsu, aga samas mugavustsoonist väljatulemine viibki ainult elus edasi,“ tõdeb Keit. Eriti veel, kui festivali korraldajad väga just neid kutsusid, sest TMW-ga on Keit koostööd teinud varemgi.

„Tulebki ju teha seda, mis on sinu kirg,“ täiendab õde Kadi, kes muidu on hõivatud hoopis teises vallas, ta nimelt töötab metallitööde ja küttesüsteemidega tegelevas pereettevõttes turunduse alal. Aga juba paar aastat mõlgutasid õed mõtteid, et kuna kokkamine neile mõlemale meeldib, tahaksid nad seda teha.

Nii sündiski RabaPeet. „RabaPeet on umbes kaks nädalat vana,“ ütleb Kadi. „Põhimõtteliselt küll,“ kinnitab Keit, kes varem pidas Renard Coffee Shopi. Ent kuigi see ettevõte on kinni, saab head kohvi edaspidi RabaPeedi catering’ist. „Ei taha päriselt seda valdkonda maha jätta, aga kohvikut pidada praegu lapse kõrvalt ei jaksa,“ tõdeb Keit, kelle peres koos muusiku Marten Kuningaga kasvab üheksakuune poeg Teodor.

TMW pop-up-baaris maitsva toidu valmistamine on nende jaoks esimene etteaste. Selle nime all astuvad õed üles küll esimest korda, ent varem on nad teinud Renard Coffee Shopis päris palju üritustele süüa ja korraldanud ka pühapäeva-brunch’e.

Proovivad ühendada kohvi ja toitu

„Ja nii tuligi meil mõte, et hakkaks pakkuma head toitu ja head kohvi koos. Seda praegu Eestis väga ei tehta,“ räägivad õed. Tavaliselt on kohv catering’i-üritustel viimasel kohal, ent õed soovivad, et kohv oleks sama tähtsal kohal kui toit.

„See on see, mida ma tegelikult elus tahaks teha,“ kinnitab Kadi. „Ma võib-olla olen innustanud ka Kadit, et mis sa teed kogu aeg neid teisi asju, tee seda, mis sulle meeldib. Aga restoranitöö ei ole lihtne, see on tõesti väga raske. Selline projektipõhine lähenemine on mõnusam – teed nädal aega niimoodi tööd, et silme eest must, ja siis saad jälle puhata,“ räägib Keit. „Ja köögis on meil ka kõik hästi ära planeeritud,“ jätkab Kadi. „Keit tegeleb rohkem magusa ja väljapanekuga, mina rohkem soolasega. Selles suhtes on meil köögis kord majas, eks ju?“ küsib ta õelt. „Jah, meil on ülesanded hästi ära jaotatud – kes midagi hästi teeb, siis ta teeb seda ka köögis,“ kinnitab Keit.

„Me üritame menüüd hoida kodusena, aga ka selliseid moodsaid nüansse nagu läätsed ja kinoa juurde panna. Samas on meil menüüs ka plaadi-kodujuustupirukas. Meil ongi selline miks, vana ja uus. Napoleoni kook, meekook ja muna-lõhevõiku vanast ajast, lisaks toome sisse uusi asju ja miksime neid omavahel,“ räägivad õed.

Kokandus au sees

„Kokkamine on meil tulnud vanematelt ja vanavanematelt. Sellised vanad traditsioonid nagu ise verivorsti, verikäki ja süldi tegemine ei ole meie peres kuhugi kadunud. Me üritame nende toitude tegemist üle võtta, et need päris välja ei sureks, ning tutvustada neid kunagi võib-olla ka oma lastele,“ räägib Kadi. „Praegu ongi nii, et kui tahad pasteeti, siis tuleb ise teha, mitte minna ja osta poest,“ tõdeb Keit. „See on meie peres kuidagi väga sees. Proovin isa pealt õppida, tema õppis oma emalt. Me käime vaatamas, kuidas isa vorsti jm toite teeb,“ lisab ta.

„Ja söök on meie peres väga tähtsal kohal. Meid on peres ligikaudu 15, kes pea igal pühapäeval kohtuvad vanemate juures, ja laud on lookas. See on meile väga tähtis,“ ütleb Kadi. „Jah. Kõik toidud teeme alati ise,“ kinnitab Keit. „Juba praegu üritan lapsele huvitavaid maitseid pakkuda. See on meie peres kuidagi nii normaalne.“

„Kui ma kodus midagi ei jõua teha, siis süüa ma jõuan kindlasti teha,“ nendib Kadi. „Ma arvan, et sul on sama,“ osutab ta õe suunas. „Kusjuures ongi nii, et mu elukaaslane imestab: „Kuidas sa teed süüa, kuid meil on külmkapp täiesti tühi. Millest sa teed?““ ütleb Keit naerdes ning kinnitab, et alati saab millestki süüa teha.

Kui pärin nende lemmikute kohta, vastab Keit, et talle meeldib väga kohupiim ja sellest tehtud kodused koogid. „Kui viitsin, siis teen saiakesi ka. Kõigile väga maitseb, kui teen kardemoni- või kaneelisaiakesi,“ ütleb ta. „Või siis vanaema pärmitaignaretseptist liha- või singi-juustupirukaid,“ täiendab Kadi.

Tantsud köögis

RabaPeedi nimi kerkis esile siis, kui Keit käis mehe ja pojaga rabas jalutamas, ent see ei tähenda mitte raba. Algselt mõeldi Rabava Peedi peale, ent v-tähte seal keskel ei ole mugav välja hääldada. „RabaPeet võiks olla tähenduses, et tule ja kraba üks peet,“ räägib Keit. „Ja tantsi ümber toidu, nagu meil on kaardil kirjas,“ lisab Kadi. „Tants toidu ümber tuleb sellest, et kuna me ei ole professionaalsed kokad, siis meie toiduvalmistamisstiil on teistsugune. Me nagu tantsime köögis, teeme kõike hästi vabalt ja mõnusalt, nagu koduski,“ selgitavad õed.

Väga raske on väikese lapse kõrvalt köögis tööd teha, tunnistab Keit. „Aga natuke tuleb ikkagi pingutada,“ naerab ta ja lisab, et elukaaslane Marten Kuningas, kel on ka pidevalt esinemised, on väga tubli. „Meil on kokkulepe, et kui tema on tuuril, siis olen mina lapsega, kui mina olen köögis, siis on tema lapsega, et me mõlemad saaksime oma unistusi täide viia. Laps saab praegu juba väga hästi olla ka vanaemaga. See on ka põhjus, miks ma praegu kohvikut pidada lihtsalt ei jõuaks. Aga selliseid lühikesi projekte teha, et kodust mugavustsoonist välja tulla, on väga mõnus,“ räägib Keit.

PÄEVATOIMETAJA

+372 614 4181
linnaleht@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee