Päevateema

Miks saadetakse diplomaate välja ja kui efektiivne see on? 

Ivo Juurvee, rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur, 05. aprill 2018, 15:08
Ivo Juurvee Heiko Kruusi
Diplomaatide, täpsemini öeldes diplomaatilist katet kasutavate luureohvitseride väljasaatmist kasutatakse vastaspoole luureteenistuse tegevuse ohjeldamiseks. Selle meetme tõhusus sõltub mitmest asjaolust.

Esiteks sellest, millised olid väljasaadetavate inimeste funktsioonid. Näiteks kas õnnestus välja saata resident ehk antud saatkonnas tegutsevate luurajate juht, mõnda tehnilist võtmefunktsiooni täitev spetsialist või n-ö lihtne realuuraja – viimase tööülesandeid saab kergemini üle võtta mõni kolleeg. Samuti on oluline, kui palju avastamata ohvitsere jäi luuretööd edasi tegema. (Äärmuslikul juhul võib välja saata isegi kõik diplomaadid ehk katkestada diplomaatilised suhted. Nii äärmuslikku meedet kasutatakse harva, kuid näiteks Suurbritannia on seda Nõukogude Liidu õõnestustegevuse ohjeldamiseks teinud 1927. aastal.)

Teiseks sõltub efektiivsus sellest, kas tühjaks jäänud diplomaatide kohtade uuesti mehitamisel lastakse sinna määrata inimesi, kelle juures on alust kahtlustada varasemat luuretegevust. Esinduse sulgemine – nagu märtsis tehti Venemaa konsulaadiga Seattle’is – on selles suhtes pikemaajalise mõjuga meede.

Kolmandaks sõltub kasutegur ka sellest, kui kiiresti on võimalik saatkonnas kannatada saanud luurevõimekus asendada muude vahenditega, nagu signaalluure, uute agentide värbamisega kolmandates riikides või luurega oma territooriumilt.

Sisuturundus

Päevatoimetaja

+372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Reklaam ja kuulutused

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee