Värsked Tartu uudised

Fotograaf Kerly Ilves leidis Hiinalinna võlu sealses rahulikkuses (2)

Kristjan Roos, 05. aprill 2018, 14:24
Fotograaf Kerly Ilvesele meeldivad n-ö ajahukule määratud kohad. Ta tahab selliseid paiku jäädvustada, et ka tulevastel põlvedel oleks aimu nende eluolust Aldo Luud
Vabakutseline fotograaf Kerly Ilves tundis mõni aeg tagasi, et tahab Tartus jäädvustada midagi huvitavat, mis ilmselt mõne aja pärast kaob.

Üks selliseid paiku on Tartus kahtlemata Hiinalinn, mis on praeguseks üksjagu aja hammasrataste vahele jäänud ning tõenäoliselt ühel päeval kaob linnapildist. „Olen üles kasvanud Hiinalinna piirimail ja väiksena mul keelati sinna uitama minna, aga seda ma siiski paar korda tegin, süda sees värisemas. 2014. aasta augustis oli aeg küps kohta avastama minna. Ka siis kartsin pisut, sest inimesed on kujundanud sellest paigast kodututest kubiseva narkourka pildi, aga tegelikult on täpselt vastupidi,“ iseloomustab Ilves Tartu vaieldamatult üht erilisemat paika.

22 eriilmelise lõuendtrükis mustvalge fotoga näituse muudab eriliseks seegi asjaolu, et kõik raamid on saadud annetusena üksikisikutelt ja ettevõtetelt, kes toetasid taaskasutusteemalise näituse ideed.

Kerly, mis pildistades Hiinalinnas kõige rohkem üllatas?

Pildistamisretkedel üllatas kõige rohkem rahu ja puutumatus, kuigi piirkond on tuntud aiamaana ning inimesed, kes veel jõuavad, harivad oma maalappe hoole ja innuga. Aga kus inimese kätt tunda pole, seal võtab loodus võimust ja teeb seda kogu täiega. Üllatas ka suhteliselt palju isetekkelisi prügimägesid, mille vastu kohalikud ja Tartu Hiinalinna aiamaad edukalt võitlevad.

Näituse teema – taaskasutus oli minu jaoks kõige meeldivam üllatus, sest alguses kohta pildistama hakates ei olnud mul mõtet, et võiks pildistada konkreetse seeria, pigem olin huvitatud koha jäädvustamisest filmilindile arhiivi tarbeks.

28. aprillini Jaani kirikus avatud Kerly Ilvese fotonäituse „Taaskasutus. Hiinalinn“ uurimisobjektiks on taaskasutus  Kerly Ilves

Milles seisneb teie jaoks Hiinalinna võlu?

See on rahulik, looduslik ja põnevust pakkuv koht. Oma kümnetel jalutusretkedel kohtasin inimesi vähe, püüdsin olla vaatleja, ise avastada ja uidata, mõelda ja olla osa loodusest. Seal olles ja sealt tulles on alati hinges väga hea tunne. Võluv on ka fakt, et tänasel päeval meie armsas Tartus, mis on väga modernne ja uhke, on võimalus sellist emotsiooni kogeda just taolises omapärases piirkonnas.

Kerly Ilves püüdis olla jalutusretkedel vaatleja, ise avastada ja uidata, mõelda ja olla osa loodusest.  Kerly Ilves

Millised on veel väga fotogeenilised Tartu paigad?

Mulle endale meeldivad rohkem kõik n-ö ajahukule määratud kohad, kus aeg teeb oma tööd. Tahan selliseid paiku jäädvustada ja säilitada, sest need olid kunagi olulised ning tulevikus oleks ka põnevatest piirkondadest ja hoonetest väärt teada. Pildistasin üles nii palju, kui õnnestus, ka Vene sõjaväele kuulunud alasid, kus oli kümneid sõjaväe tarbeks mõeldud hooneid, mis nüüd on kõik lammutatud. Praegu keskendun vanadele puumajadele ja lihtsalt toredale Tartu arhitektuurile. Muidu meeldib mulle Annelinn ja Supilinn, kus on kaameraga tore jalutada-avastada.

Kuigi Hiinalinn on aja hammasrataste vahele jäänud, on sel kohal oma võlu  Kerly Ilves

Kuidas läks raamide kogumine?

Raamide kogumise palve koos oma projekti kirjeldusega edastasin 11 ettevõttele, kellest mõned vastasid, et neil pole raame, ja paar võtsid ka ühendust. Kõige parema koguse ja just kauneid vanaaegseid raama paspartuudega sain Jaama tänaval asuvalt poelt Täitsa Kantav. Olen neile ülimalt tänulik, sest suures osas näeb see näitus nii hea välja just tänu nende abile. Sain ka raame, millega oleks vaja rohkem tööd teha, kuna sain aga sobiva komplekti hetkel kokku, siis neid rekonstrueerima ei hakanud. Peamiselt oli palju tööd klaaside ja raamide puhastamisega.

---------------------------------

Nõukogude ohvitseride linnaosa

Hiinalinn (ametlikult Jaamamõisa linnaosa) rajati Tartusse pärast Teist maailmasõda nõukogude ohvitseride peredele, kelle jaoks ehitati praeguseni säilinud ühekorruselisi puumaju. 1970.–1980. aastatel kerkis Hiinalinna ka mitmekorruselisi tüüp- ja paneelmaju.

Hiinalinna tänavad kandsid selliseid nimesid nagu Gvardeiskaja, Kolhoznaja, Stahhanovi jne. Tartu linnavalitsuse korraldusega 31. jaanuarist 1995 need tänavanimed muudeti.

Hiinalinna vanem osa puumajade ja aedadega asub Raadi lennuvälja poolsel küljel. Jõe poole on ehitatud uuemaid tüüp- ja paneelmaju.

Vaata ka Facebooki lehekülge „Tartu Hiinalinna aiamaad“.

Allikas: Vikipeedia

2 KOMMENTAARI

m
Mida06. aprill 2018, 14:33
seal võluvat on?Jumal teab millest kokku klopsitud putkad.Kui need raudvoodi otsad,kardinapuud ja okastraat on taaskasutus mis siis on mööbel?Mida kii...
(loe edasi)
s
seda ka teha aga mitte otsida linnast looduslikku. Isegi siis kui enam ei kasutataks mootorites naftasaadusi linn ei ole looduslik ja tervislik paik e...
(loe edasi)

Sisuturundus

Päevatoimetaja

+372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Reklaam ja kuulutused

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee