Värsked Tallinna uudised

Millal ja kuidas tähistada lihavõttepühi 

Ants Vill, ants.vill@linnaleht.ee, 28. märts 2018, 17:03
Muuseumipedagoogid Nadežda Saar ja Julia Kornejeva näitavad, kuidas käib munade võiduveeretamine. Foto: HEIKO KRUUSI
Sel pühapäeval, 1. aprillil tähistatakse lihavõttepühi ehk ülestõusmispüha.

Kristliku maailma suurimat püha, ülestõusmispäeva tuntakse ka lihavõttepühadena, kuna sellega koos lõpeb vastlapäevaga alanud pikk paastuaeg. Püha tähistatakse esimesel täiskuujärgsel pühapäeval pärast kevadist pööripäeva, kõlab iidne kalendaarne retsept. Kel astronoomiaga väga tihedaid sidemeid pole, võib läbi ajada teadmisega, et tegu on liikuva pühaga, mis võib esineda vahemikus 22. märtsist 25. aprillini ning kõige lihtsam on kalendrist järele vaadata – see on pühapäev pärast suurt reedet ehk Kristuse ristilöömise mälestuspäeva. Tänavu siis 1. aprillil, vene õigeusu kiriku kalendris aga seekord nädal hiljem, 8. aprillil.

Ülestõusmispüha on ka ristiusu üks vanemaid tähtpäevi, seda loetakse isegi tähtsamaks kui jõule ehk Kristuse sünniaega. Uuemal ajal on küll jõulud hakanud ülestõusmispüha varjutama, lihavõtetest on aga saanud paljude jaoks pelgalt munadepühad, mil kombeks kanamune kirjuks värvida ja pajuurvad tuppa tuua.

Väga vana komme

Lihavõttekombed on segu vanaheebrea paasapühadest, ristiusu rituaalidest ja muistsetest loodususundi kevade tervitamise kommetest. Eestis on pühade tähistamise kombed piirkonniti erinevad, Setumaal on tugevad vene kirikukommete mõjud, linnades leidub aga rohkelt saksa mõjusid.

Vanadest aegadest saadik on kombed paljuski muutunud, mõnel pool tarbijalikus maailmas on saanud lihavõtetest lausa nädala kestev pühadeaeg.

Lihavõttepühad kombestik muutus Eestis ühtsemaks alles 1920.–1930. aastail. „Siis tulid Saksamaa eeskujul kasutusele ka magusailmelised lihavõttepostkaardid, nendega koos ilmusid meie kombestikku aga Lääne-Euroopast pärit lihavõttejänesed ning nende toodavad šokolaadimunad,“ rääkis Tallinna linnamuuseumi pedagoog Nadežda Saar, kui linnamuuseumi lihavõtteteemalise perepäeva eel kommete kohta lähemalt uurima läksime.

Lihavõtete puhul kaartide saatmise komme tekkis Eestis 1920.–1930. aastail.

Palju nimetusi

Rahvasuus nimetatakse lihavõtteid ka munadepühaks, kevadpühaks või kiigepühaks. Kõik need viitavad tähtsatele pühade sümbolitele või olulisele pühade sisus.

Kui lihavõtete nimetus tuleb loast pärast pikka paastu taas liha süüa, siis kiigepüha viitab ka praegu mõnel pool aus olevale kiikumistraditsioonile, milles külakiigel kiikus noorem, veel mitte abielus rahvas, vanemad inimesed aga vaatasid pealt ja ajasid oma jutte. „Kiikumine oli suve alguse märgiks. Kiigepühadel ka lauldi palju nii kiigel kui ka kiige kõrval. Tantsiti ja mängiti ringmänge,“ selgitas muuseumi teine pedagoog Julia Kornejeva.

Lihavõttemunad

Üheks lihavõttepühade peamiseks sümboliks on värvilised munad, seda teavad vist kõik. Muna on elu alguse sümbol. Munad värvitakse võimalikult kirjuks, sest kirjud munad toovad õnne – seda teavad aga juba vähemad.

Munadega seoses on au sees kaks kommet, nimelt munade koksimine ja munade veeretamine. Munade koksimisel on olnud ka võistluslik moment: kes teise muna katki lööb, nii et oma muna terveks jääb, saab teise muna endale. Varemalt on olnud kombeks värvitud mune vahetada, sedasi uusi tutvusi soetada, mis mõnigi kord on noorrahva abieluranda viinud.

Praegusel ajal vähema pruugiga munade veeretamisel on võisteldud veeremise kauguses või ka teise muna tabamises. Munaveeretamiseks on tehtud selleks otstarbeks puidust rennid, mida – ime küll – on mõnest poest ka praegu võimalik osta. „Peipsi veeres on olnud kombeks mune veeretada liivakalda sisse tehtud rennides,“ ütles Nadežda Saar, kes on käinud vanausuliste juures uurimistöödel.

Muuseumipedagoogid Nadežda Saar ja Julia Kornejeva näitavad, kuidas käib munade võiduveeretamine. Foto: HEIKO KRUUSI

„Lihavõtete ajal on kombeks olnud ka kindlad toidud, näiteks munavõi, õigeusklikel kohupiimavorm pasha ja keeksisarnane värvilise suhkruglasuuriga kulitš, samuti maksapasteet, selle märgiks, et tohib taas liha süüa,“ rääkis Kornejeva.

Sellesse vormi tuleb õigeusklike traditsiooniline kohupiimaroog pasha, näitab Nadežda Saar.Foto: HEIKO KRUUSI
Kevade puhul on vene õigeusklikel olnud kombeks kevadekuulutaja lõokese tegemine võimalikult kirjust kangast.Foto: HEIKO KRUUSI

Pajuurvad koju

Eestis on olnud palmipuudepüha keskmes urbimine ehk pajuokstega löömine nagu ka teistel läänemeresoome rahvastel. Urbadega pajuoks on tuntud maagilise nn eluvitsana. Meil oli kombeks pereliikmeid urbimisega äratada, käidi ka perest perre. Urbijaile anti tasuks värvilisi mune. Urbimise komme oli Lõuna-Eestis populaarne veel 1930. aastailgi, kuid kadus sõja ajal. Tähtsaks peetud urbi toodi ka koju kambrisse vaasi, õigeusklikud panid neid kodus pühasenurka.

Pajuurvad sümboliseerivad palmilehti.Foto: HEIKO KRUUSI

Lihavõtted keskajal

Keskajal oli ülestõusmispüha keskmes missal osalemine ja muud religioossed kombetäitmised ning pärastlõunal ilmalikumad tegevused. Muide, toona oli see püha ühtlasi aastaringi tähtsaim majanduslik tähtaeg. Tallinnas, toonases Revalis oli päev näiteks veinisaadetiste tähtaeg, samuti üks kolmest tähtpäevast, mil maksti palka linna raemuusikuile, selgub raeürikuist. Ürikuist saab ka teada, et näiteks 1372. aastal maksis raad 27 ööri kahe vaadi õlle eest, mille paarkümmend raehärrat pühade puhul ära tarvitasid. Samas pidusööki neile ei pakutud, kirjutab ajaloolane Anu Mänd raamatus „Pidustused keskaegse Liivimaa linnades“.

Lihavõtteteemaline muuseumipäev

Vaiksel laupäeval, 31. märtsil kell 12 saab Tallinna linnamuuseumi vene muuseumis (Pikk 29a) teha tutvust vanemate ja uuemate lihavõttetraditsioonidega. Osaleda saab nii eesti- kui ka venekeelses muuseumitunnis, teejoomisel ja mängudes. Räägitakse ruumide kaunistamisest, laua katmisest ja munade värvimisest. Uuritakse ka pühade maitset ning meisterdatakse lastega. Õpitakse, kuidas saata lihavõttepostkaarti ja mil moel kaarti ise teha. Selleks päevaks küpsetavad linnamuuseumi Neitsitorni muuseumkohviku pagarid lihavõttepirukaid. Musitseerib Kaarel Kõivupuu. Üritusele pääseb muuseumipiletiga.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
linnaleht@linnaleht.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee