Päevateema

Mis on me igapäevane uni ja milleks seda vaja on? (8)

Küsinud Ants Vill, 22. märts 2018, 16:13
Eesti inimese keskmine uneaeg tööpäeviti on 7 tundi ja 36 minutit ning puhkepäeviti 8 tundi ja 1 minut.  Aldo Luud (Õhtuleht)
Uni on organismi üks põhivajadusi. Keskmiselt kulutab näiteks 50-aastaseks elanud inimene magamisele 13 aastat. Une ajal taastub organismi närvisüsteemi, lihaste ja meeleelundite töö, niisiis on väga oluline, et und oleks piisavalt ja see oleks täisväärtuslik. Hea uni pole iseenesestmõistetav – hinnanguliselt 30 protsendil Eesti elanikest esinevad unehäired.

Läinud nädalal tähistati rahvusvahelist unepäeva, meie und ootab aga peagi ees katsumus – pühapäeval läheb kogu Euroopa Liit üle suveajale, mis tähendab kõigile tund varasemat ärkamist. Uurimuste tulemused on näidanud, et kellakeeramise mõju organismile pole positiivne, märgib Eesti Unemeditsiini Seltsi juhatuse liige, Põhja-Eesti regionaalhaigla kopsuarst-unearst Erve Sõõru.

Dr Sõõru, kas teadusel on selge, miks organism vajab und?

Samal teemal

Uni on organismi talitluslik seisund, mille ajal väheneb kesknärvisüsteemi reageerimine välisärritustele ning taastub närvisüsteemi, lihaste ja meeleelundite töövõime. Uni on väljapuhkamise aeg, energia kogumise aeg, immuunsüsteemi adekvaatse funktsioneerimise kindlustamiseks vajalik aeg, praktiline ja käitumuslikult vajalik aeg ööpäevas.

Kuidas mõjutab und kellakeeramine?

Inimese organism ei võta kohe omaks suvisele või talvisele ajale üleminekut ehk kella keeramist tunni võrra ette- või tahapoole. Uue unerütmiga kohanemiseks kulub keskmiselt kaks nädalat, mistõttu tuleb arvestada, et tavapärane töörütm võib olla sel ajal häiritud. Vanematel inimestel kulub seejuures kohanemiseks rohkem aega.

Kellakeeramisega kaasneb kogu biorütmi tunniajaline nihutamine. Vahetult suvisele ajale ülemineku järel esineb uuringute põhjal enam liiklusõnnetusi, sagedasemat haigestumist südamelihase infarkti jne. Kindlasti tehakse kellakeeramise perioodidel terviseriskide kohta veel täpsemaid uuringuid.

Kui pikk peab olema korralik uni?

Hea une pikkus peaks olema 7–9,5 tundi, kusjuures selle pikkus on individuaalne. Lisaks on heale unele iseloomulik kiire uinumine, sügav ja väheste katkestustega ööuni ja hommikul väljapuhanud tunne.

Hiljutiste uuringute põhjal, mida on teinud nutikellade tootjad, on selgunud, et Eestis elavate inimeste uneaeg on üsna pikk, kuid une kvaliteet ei ole hea. Eesti inimeste keskmine uneaeg nädala sees on 7 tundi ja 36 minutit ning nädalavahetusel 8 tundi ja 1 minut. Naised magavad meestest 22 minutit kauem ja lähevad veidi varem magama.

Millised on unetuse põhjused?

Unetusel on palju põhjusi, levinuim on mõnest erilisest elusündmusest tingitud stress. Sage unetuse vallandaja on ka valu, mis kaasneb kroonilise haigusega, näiteks liigeseprobleemidega. Vahel kaasneb unetus raskete meditsiiniliste protseduuridega, näiteks keemiaraviga, või selliste haigustega nagu uneapnoe, diabeet, astma ja rahutute jalgade sündroom. Ka mõningad psühholoogilised probleemid ja psüühikahäired põhjustavad unetust, näitena võib tuua depressiooni, bipolaarse häire, ärevushäired ja traumajärgse stressi. Uni on häiritud ka uimasti- ja alkoholisõltuvusest ning kaasneb nende võõrutusravi esimeste etappidega. Unetus on paljude ravimite kõrvaltoime.

Millised on unetuse mõjud organismile?

Vähest magamist peetakse tänapäeval järjest enam levivaks tervise riskiteguriks. On leitud, et unetuse all kannatava töötajaga juhtub kaheksa korda sagedamini tööõnnetusi kui tervega, unetu kulutab aastas kaks korda rohkem ravimitele. Juba ainuüksi kurnatus ja väsimus vähendavad hakkama saamist tööl ning pere- ja ühiskonnaliikmena. Unetu piirab alateadlikult oma ühiskondlikku aktiivsust, ta lihtsalt ei jõua. Uuringutes on selgunud, et unetu puudub sagedamini töölt kui normaalse unega inimene. Ta teeb tööl enam vigu, ta tööjõudlus on väiksem, ta on tööandjale vähema efektiivsusega. Unetul kannatavad tunnetusfunktsioonid: mälu, keskendumis- ja õppimisvõime. Unetu pingutab oma soorituse nimel rohkem ja on päeva lõpuks pidevast pingutusest kurnatud. Depressioon ja unetus on omavahel nii tihedalt seotud, et üsna raske on vahet teha, kumb kummale eelneb.

Kuidas unehäiret diagnoosida?

Une kvaliteeti hinnatakse hommikul ärgates. Kui uni ei ole kosutav, võib ka ise mõelda, millised tegurid võiksid und mõjutada. Praegu on haigekassa toel valmimas arstkonnale mõeldud juhend, mis lihtsustab arstidel unehäirete äratundmist ja eristamist.

Milliste häiretega tuleb pöörduda arsti poole?

Arstile võiks pöörduda siis, kui unetus on kestnud üle kolme kuu ning unehügieeni juhiseid järgides ei saada probleemile lahendust. Ka siis, kui norskamisest on saanud perekondlik probleem. Samuti kui esineb kõrgvererõhktõbi ja kehakaalu on normist rohkem, sest sel juhul on unetusega seonduvalt järgmised terviseprobleemid (insult, diabeet, südamelihase infarkt, tööõnnetused jne) uneravita kerged tulema.

Millised on alusetud müüdid une kohta?

Pigem mängib siin rolli inimeste teadmatus. Üldiselt ei ole võimalik üle magada. Kui noor magab nädalalõppudel kaua, siis see tähendab, et ta ööuni nädala sees on olnud liiga lühike, ta magab unetunde tasa.

Uni ei ole kõigi jaoks magusam kui mesi. Mõnede unehäirete korral on uni hirmsaim aeg ööpäevas. Alkoholi liigtarvitamine ei too head und. Alkohol võib tuua kiirema uinumise, kuid ka rohked unekatkestused, mistõttu hommikul ärgates ei pruugi värsket, väljapuhanud tunnet olla. Või kui tuua näiteks, et tänasida toimetusi ära viska homse varna – ei soovita üle muretseda ja töötada, see und küll ei paranda.

2017. aastal said Nobeli meditsiinipreemia Ameerika molekulaarbioloogid Jeffrey C. Hall, Michael Rosbash ja Michael W. Young, kes oma töös näitasid, kuidas organismi sisemise kella geneetiline ja molekulaarne mehhanism töötab.

Äädikakärbeste abil näidati, et on olemas konkreetsed geenid, mis öö ja päeva rütmi mõjutavad. Selle geeni põhjal kodeeritakse valku, mis öö jooksul raku tuumas koguneb ja päeva jooksul hävineb. Lisaks leiti valke, mille abil neid protsesse kontrollitakse. Praeguseks on teada, et selline kell on olemas pea kõigis meie rakkudes. Üks avastuse võimalikke rakendusi on võimalus ravida unehaigusi või isegi näiteks lendamisel ajavahe tõttu tekkivat stressi, kuid reaalsemate rakenduste leidmine on veel arenev valdkond.

Eesti unemeditsiini arengut on toetanud Euroopa Uneuurijate Seltsi 2014. aastal ja Põhjamaade Unemeditsiini Seltsi 2017. aastal Tallinnas toimunud kongressidel arutatu.

----------------------------------------------------------------------------------------------

Nõuanded kellakeeramise puhuks

  • Kellakeeramise perioodil väldi stressirohkeid olukordi.
  • Pärast suveajale üleminekut tuleb ärgata tund varem. Seetõttu mine ka tund varem magama.
  • Vajadusel tarvita uinumise soodustamiseks melatoniini asendusravi. Enne konsulteeri aga oma arstiga.

----------------------------------------------------------------------------------------------

Mida saaks ise teha oma hea une heaks?

  • Väldi und häirivaid stimulante: kohvi joomist vähemalt neli tundi enne magama minekut, alkoholitarvitamist ja suitsetamist. Parem oleks suitsetamisest üldse loobuda.
  • Paranda magamiskeskkonda.
  • Kujunda endale õhtune rutiin: käi vannis, loe raamatut, vaata telerit, tee lõõgastavaid harjutusi.
  • Ära tee enne magama minekut tööasju ja ära vestle emotsionaalsetel teemadel.
  • Limiteeri voodis oleku aega, mine magama siis, kui tunned end väsinuna.
  • Kui uni ei tule 20 minuti jooksul, siis tõuse voodist, jaluta veidi ringi ja mine siis uuesti magama. Sama tee siis, kui uni öösel ära läheb.
  • Püüa hoida oma une ja ärkveloleku rütm võimalikult stabiilne.
  • Ära tee üle 30-minutilisi lõunauinakuid ja väldi nende tegemist pärast kella 17.
  • Ära söö enne magama minekut rasket ja vürtsikat sööki.
  • Ära tarbi enne magama minekut rohkelt vedelikku.
  • Ole füüsiliselt aktiivne. Planeeri intensiivsemad treeningud pigem ennelõunale.

8 KOMMENTAARI

s
smiles eile, 15:09
I am so greatful to Liberty Private Loans for helping me with a loan of 700,000.00 USD through the help of the loan consultant Robert Micheal Green, i...
(loe edasi)
Loe kõiki (8)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 614 4181
linnaleht@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee