Kuigi orhideenäitus on ametlikult lõppenud, õitsevad orhideed Tallinna botaanikaaias edasi, neid saab imetleda märtsikuu lõpuni. Fotol kuuking (Phalaenopsis). (TEET MALSROOS)

Orhideelisi ehk käpalisi on kogu maailmas 26 000 liiki, neist enamik kasvab troopilistes niisketes ja palavates metsades.

Eestis on looduslikult 36 liiki orhideelisi, naabermaades Soomes ja Lätis 31. Euroopas aga kasvab 650 orhideeliiki. Kõige rohkem leidub orhideelisi Uus-Guinea saarel – 2300 liiki. Enamik neist on mitmeaastased rohttaimed, kes kasvavad pealistaime ehk epifüüdina puude võrades. Maapinnal kasvab palju vähem liike.

Vanilli perekonda kuuluvad orhideed on eluvormi poolest ronitaimed. Erandlikud on ka ilma leherohelise ehk klorofüllita üheaastased liigid. Vaid mõni üksik orhidee kasvab vooluvees, kõrbealadel kohtab neid samuti harva. Ookeanide rannikud neile kasvukohana ei sobi.

Peaaegu kõik maailma looduslikud orhideeliigid on võetud looduskaitse alla, neid ei või kaugetelt reisidelt kaasa tuua ega loodusest välja kaevata. Tolmlemisviisi poolest on orhideed ühed taimeriigi huvitavamate kommetega taimed. Mõnda tolmeldavad sipelgad, teist liblikad, mesilased, herilased, kärbsed või mardikad, kolmandat linnud, konnad või nahkhiired.

Perekondi ja liike hübridiseerides on inimene aretanud tuhandeid orhideesorte ja -hübriide. Kodus ei saa päris kõiki orhideesid valimatult kasvatada, kuid enamik müügilolevatest taimedest on aretatud siseruumides kasvatamiseks. Eestis pakutakse tubastes tingimustes edukaks kasvatamiseks erinevate perekondade esindajaid. Kõige tavalisemad on kuukingad, ontsiidiumid, ludiisiad, mirjukäpad, dendroobiumid jt. Kapriissemad on miltooniad, masdevalliad, vandad ja nunnakäpad. Kodus on võimalik isegi vanilli kasvatada, varem seda meil elustaimena taimeärides polnud.

Õitseb pikalt

Kuuking kuulub tänapäeval kõige sagedamini Euroopa kodudes kasvatatava troopiliste orhideede hulka. Looduses leidub neid Himaalajast Austraaliani 63 liiki. Teistes keeltes kutsutakse kuukinga ööliblikaorhideeks ja kuuorhideeks ning ilusaks malaililleks. Indoneesias on kuuking valitud rahvustaimeks.

Kuuking kasvab looduses epifüüdina puude otsas või kaljupragudes. Tal on väga erilised õhu käes elavad rohelised juured. Juurte roheline värvus on põhjustatud klorofülli sisaldusest. Kui enamikul taimedest fotosünteesivad lehed, siis kuukingal ka juured. Juured kasvavad taimel ümber oksa või puutüve.

Suured laiad lehed moodustavad mõnelehelise tiheda kodariku. Lehed kasvavad enamasti pendelsümmetriliselt varrest ühele ja teisele poole. Taim ei saa endale palju lehti kasvatada, muidu kukuks raske lehekodarik paduvihmahoo ajal puu otsast alla. Vähest lehtede arvu kompenseerivad lehe ülesannet osaliselt täitvad juured. Puu otsas kasvab kuuking looduses seepärast, et maapinnal pole džunglis piisavalt valgust. Kõrgele puuvõrasse kannab taime seemned õhuvool.

Puu otsas kasvades ei paista päike taimele kogu päeva jooksul. Ka kodus kuukinga kasvatades valige talle päikese eest varjatud paik, kus on soe ja mõnus. Liiga kuiva õhuga ruumis aitab hästi piserdamine puhta sooja veega. Juuri ümbritsev muld peaks õhku hästi läbi laskma ja olema kohev. Seepärast segatakse orhideemulla hulka turbasamblatükke, puusütt, männikorbatükke ja kookoskiudu.

Kuuking on tänuväärne just pika õitsemisaja tõttu. Avanenud õis püsib ilus ja värske kolm-neli nädalat. Pikas või harunevas õisikus puhkeb õisi mitme kuu vältel.

Kuukinga võib kasta kogu taime kord nädalas leigesse vette uputades, aga taime võib ka pealt toaleige veega kasta. Väetamiseks sobib paremini orhideeliste eriväetis, millega väetada üks-kaks korda kuus vastavalt pakendil olevale õpetusele.

Kahjurid

Kuukinga mitteõitsemise kõige tavalisem põhjus on ülekastmine, pidevalt liigniiske substraat ja sellest põhjustatud juuremädanikud.

Kõige tavalisem kuukinga kahjur on raskesti tõrjutav villtäi, aga lehti, õisi ja õiepungi võivad kahjustada ka lehetäid, kilptäi, punane kedriklest jt taimekahjurid. Taimemahla imevate kahjurite tõrjeks sobib kasutada keemilistest tõrjevahenditest pulbrilist preparaati Actara. Töölahus tuleks teha vastavalt pakendil olevale õpetusele. Lahust peaks kasutama substraadi kastmiseks, lehti ja maapealset osa pole vaja. pritsida Preparaadi lahus imendub juurte kaudu ja mõjub taimesiseselt mahla imevatele kahjuritele. Kahjurite massilise esinemise korral on vajalik protseduuri korrata 7–10 päeva pärast. Kahjurite avastamiseks tuleb taimi aeg-ajalt hoolikamalt vaadelda, alustada tõrjet esimeste kahjustuste ilmnedes ning mitte oodata probleemi süvenemist.

0 kommentaari

Kontakt

Telefon +372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Linnaleht sotsiaalmeedias