Vaba aeg

Tänu siirusele ja avatusele kõnetab Aivazovski ka praegust kunstipublikut 

Kristjan Roos, 15. märts 2018, 16:01
Aivazovski näituse kuraatori Aleksandra Murre sõnul teevad Ivan Aivazovski tööd inimest paremaks, pööravad ta mõtted oma hingele.Foto: Tiina Kõrtsini
Kadrioru kunstimuuseumis värskelt avatud näitus „Aivazovski. Ideaali otsinguil“ on esimene Eestis toimuv nii suurejooneline näitus kuulsa Vene marinisti loomingust.

Näituse teeb eriliseks ka asjaolu, et välja on pandud haruldane maal „Vaade Vesuuvile päev enne vulkaanipurset“, mida ei ole avalikkusele pärast 1886. aastat näidatud. Enamik eksponeeritavaid teoseid, nii maalid kui ka joonistused, on pärit Peterburis asuvast riiklikust Vene muuseumist.

Linnaleht uuris Kadrioru lossis asuva muuseumi direktorilt ja Aivazovski näituse ühelt kuraatorilt Aleksandra Murrelt, milles peitub selle Vene kunstniku tööde jätkuva populaarsuse põhjus ja kui raske oli tema teoseid Tallinna näitusele saada.

Aleksandra, kuidas on juhtunud, et maali „Vaade Vesuuvile päev enne vulkaanipurset“ pole aastaid eksponeeritud ja mis tegi selle maali konserveerimise nii keeruliseks?

Maal anti muuseumile üle kohtu otsusega konfiskeeritud varana ning sel oli halbade hoiutingimuste tõttu hakanud värvikiht lõuendist eralduma, mistõttu kaeti see kiiruga kaitsvate paberkleebistega. Need aga muutsid teosel kujutatu praktiliselt nähtamatuks. Nii see suur lõuend rulli peale keeratuna muuseumi hoidlas asus. Nii suurt maali – mõõtmetega 220×149 cm ei olnud enne Kumu ehitamist võimalik ka puhk füüsiliselt restaureerida, sest puudus nii suur tööpind. Plaani võetuna jõudis selle töösse mineku kord kätte aastatel 2014–2015. Keeruline oli see töö eelkõige seetõttu, et lõuend oli rabedaks muutunud ja seda oli varem suhteliselt robustselt restaureeritud, näiteks triikrauda kasutades. Suurel maalil oli rohkelt kahjustusi, ka mustus ja muud pinnale ladestunud materjalid olid kokku sulandunud ning nende eemaldamine oli väga ajamahukas töö.

Kui palju näitusel olevast 39 teosest kuulub Eesti kogudesse?

Näitusel on kuus maali Eesti muuseumidest ja kaks Eesti erakogudest. Kui võrrelda näiteks Läti või Soomega, siis on Eestis Aivazovski töid pigem vähem. Eesti kunstikogud, baltisaksa aadlike omad, kujunesid suuremalt jaolt 19. sajandil, kuid Vene kunsti siin praktiliselt ei kogutud. Kuna Eesti Kunstimuuseum asutati 1919. aastal, siis varasemast ajast pärit teoseid on siia pigem juhuslikult jõudnud. Vene kunsti kogud on väljaspool Eesti Kunstimuuseumi ja Narva muuseumi Eestis suhteliselt tagasihoidlikud.

Milline on kuulsaim teos, mis Tallinna näitusel on välja pandud?

Kuulsust mõõta on keeruline. Aga üks maal – „Odessa vaade kuuvalgel“ on alati riikliku Vene muuseumi püsiekspositsioonis ja võeti sealt meie näituse jaoks erandkorras maha. Samuti eriline ja haruldane on maal „Pilved mere kohal“.

Milliste tööde näitusele jõudmine osutus kõige keerulisemaks?

Kõige keerulisem oli restaureerida meie enda tööd „Vaade Vesuuvile päev enne vulkaanipurset“, sest see nõudis suuri jõupingutusi. Vene muuseumiga läksid läbirääkimised väga sujuvalt, saime peaaegu kõik, mida soovisime, asendama pidi vaid ühe joonistuse ja ühe maali, sest need olid mujale juba lubatud, kuid asendused olid võrdväärsed ja isegi paremad kui need, mida algselt olime soovinud. Ehk nõudis enam veenmisjõudu erakogudest teoste näitusele saamine, sest inimesed ei tahtnud algul oma kodust harjumuspäraste kunstitööde väljaviimist, kuid ka nendega jõudsime kokkuleppele.

Aivazovski on praegusel ajalgi Venemaal populaarne ja ka Eesti Kunstimuuseumi näitusele võib ennustada suurt menu. Miks tema teosed jätkuvalt publikut kõnetavad?

Aivazovski pole populaarne mitte ainult Venemaal, kus tema 2016.–2017. aasta juubelinäitusi külastas mitusada tuhat inimest. Näiteks Tretjakovi galeriis käis seda vaatamas üle 500 000 ja Vene muuseumis Peterburis ligi 350 000 inimest. Samas on ta populaarne ka näiteks Jaapanis, kus publik seisab tunde tema töid imetledes ja näitused löövad publikurekordeid. Meie naabrite juures Soomes Retretti kunstikeskuses toimunud näitus oli samuti ülimenukas. Muide, Soomes on Aivazovski töid ka paljudes erakogudes.

Miks aga tema teosed nii populaarsed on? Minu arvates on põhjus kunstniku siiruses ja ülimas meisterlikkuses, tema töödel ei ole vaid pelgalt konkreetsed merevaated, vaid üldistavad hingeseisundi jäädvustused. Tema teosed räägivad vabadusest, maailma olemusest ja Looja suurusest. Samas on need harmoonilised ja maaliliselt täiuslikud, andes edasi keeruliselt tabatavaid looduse seisundeid – tormi, kuuvalgust, loojuva päikese peegeldust veel, laine läbipaistvust ja silmipimestavat helkimist. Aivazovski tööd teevad inimest paremaks, pööravad mõtted oma hingele.

--------------------------

Kas teadsid?

6000 teost

Ivan Aivazovski (1817–1900) ligi 6000 maalist on tuntumad „Çeşme lahing“, „Üheksas laine“ ja „Must meri“. Loomingu arvukust põhjendas ta sellega, et alati on midagi, mis jääb temal loojana kripeldama, aga ta ei parandanud oma töid kunagi, vaid lihtsalt maalis järjest uusi.

Aivazovski rõhutas mere avarust ja võimsust ning merd sõitvate inimeste vaprust. Muu hulgas on ta jäädvustanud ka 19. sajandi keskpaiku Tallinna vaate merelt.

Allikad: Eesti Entsüklopeedia, Eesti Kunstimuuseum

--------------------------

Ekskursioon ja loeng

Kolmapäeval kell 18 toimub Kadrioru kunstimuuseumis näituse kuraatoriekskursioon. 28. märtsil kell 18 saab aga kuulata maalikonservaatori Alar Nurkse loengut „Aivazovski „kadunud“ maal: uuringud, avastused, konserveerimine“.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtuleht.ee