Arvamus

Uus fosforiidisõda 

Kristjan Roos, toimetaja, 15. märts 2018, 15:59
Tartu linnavolikogu otsustas nädal tagasi, et riigi algatatud eriplaneering tselluloositehase kavandamiseks tuleb lõpetada  Aldo Luud
Eestlane on loomult rohelise maailmavaatega ning seetõttu pole ime, et laulev revolutsioon algas omal ajal just fosforiidisõjaga.

Nüüd võib seoses Tartu lähedale Emajõe äärde kavandatava tselluloositehasega vähemalt tartlaste hulgas tunda vaat et fosforiidisõja aegadega sarnaseid meeleolusid. Tartlastel ja tegelikult kõikidel eestlastest loodusesõpradel on pidada taas üks võitlus. Võitlus Eesti suuruselt teise linna puhta õhu ja vee nimel.

Aga peaminister Jüri Ratas kordab ikka vana plaati: on vaja teha uuringuid ja analüüse ning praegu tuleb ikka riikliku eriplaneeringu koostamisega edasi minna. Mõistagi on hirmul suured silmad, aga ei saa siiski välistada, et ühel hetkel teatataksegi tartlastele: vabandust, aga me oleme tehase rajamisega juba nii kaugele jõudnud, et nüüd enam tagasiteed ei ole.

„Emana tahan küsida, kas me paneksime oma lapsed ujuma kohta, kust kümme kilomeetrit ülesvoolu on siinkandi suurim tselluloositehas? Kas president saadaks oma lapsed sinna ujuma? Need on Tartu ainsad ujumiskohad,“ mõtiskles hiljuti tartlasest luuletaja Kristiina Ehin.

Praegu tundub vägisi, et tartlased on jäetud võitluses tehase vastu üksi. Vaikib president ja hämab valitsus. Võib-olla tasuks pealinlastel, nende hulgas võimumeestel, teha üks väike mõttemäng: kuidas neile meeldiks, kui Pirita jõele kerkiks tselluloositehas, nii et linn saaks tunda ebameeldivat haisu ja ohus oleks ka laste ujumiskohad? Või on ikka veel Eestis levinud seisukoht, et peaasi, et enda tagaõu oleks puhas, kõigest muust on ükskõik?

PÄEVATOIMETAJA

+372 614 4181
linnaleht@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee