Päevateema

Purikaõnnetuse eest vastutavad kõik korteriomanikud ühiselt (1)

Ada Maltseva, ada.maltseva@linnaleht.ee, 8. märts 2018, 16:37
„Ohumärkide paigaldamine on iseenesest mõistlik, aga see kindlasti ei vabasta maja- ega kinnistuomanikku vastutusest,“ kinnitab Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi.  HEIKO KRUUSI
Usin hooldus ja lisaks kindlustus pakuvad korteriühistule ootamatu purikaõnnetuse korral kaitset suurte väljaminekute eest.

Uus, 1. jaanuaril jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseadus on toonud kaasa ühe suure muudatuse: korteriomandist tuleneva nõude korral kehtib korteriomanike ühine vastutus ehk siis isik, kellel on samal alusel kõigi korteriomanike vastu korteriomandist tulenev nõue, mille kohta seadus näeb ette solidaarkohustuse, peab selle esitama korteriühistu vastu. Kui nõude rahuldamine ei ole ühistu majanduskava ja reservide juures võimalik, peab ühistu juhatus koostama uue majanduskava ja kutsuma kokku korteriomanike üldkoosoleku selle kehtestamiseks.

Vastutavad kõik

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi sõnul iseloomustab seadusmuudatust kõige paremini nn jääpurikajuhtum. Varem võis näiteks purikaõnnetuse kannatanu esitada kogu nõude ka ainult ühe korteriomaniku vastu, kel tuli endal hiljem esitada tagasinõue teiste korteriomanike vastu. See tähendas, et üks korteriomanik võis sattuda olukorda, kus ta pidi rahuldama nõude, mille suurus ületas kogu tema vara väärtuse. Kui nõuet vabatahtlikult ei täidetud, tuli tal selleks, et esitada omakorda nõue teiste korteriomanike vastu, pöörduda kohtusse.

„Näiteks kaheksa aastat tagasi Tallinna kesklinna kortermaja juures juhtunud üliraske purikaõnnetus tõi kannatanu perelt nõude neljale sama maja korteriomanikule,“ meenutab Mardi.

Korralik hooldus

Selleks, et sääraseid purikaõnnetusi ei juhtuks, peab ühistu talvisel ajal ja iseäranis temperatuurimuutuste korral olema maja hooldades väga tähelepanelik ja hoolas – et kõnniteed poleks libedad ega räästas laiutaks jääpurikad.

„Ka korteriomanikud peavad mõistma, et mõistlikum ja odavam on investeerida korralikku majahooldusse, kui hiljem kohut käia ja kannatanutele kuuekohalisi hüvitisi maksta. Katuselt tuleb üleliigne lumi ja purikad kindlasti eemaldada. Lindiga piiramine ei vabasta maja- ega kinnistuomanikku vastutusest võimalike õnnetuste korral ega katuse hooldamise kohustusest,“ kinnitab Mardi.

Ta viitab ka riigikohtu seisukohale mullu kevadest: „Kui ehitise katusel olev jää ja lumi ohustavad vahetult inimeste elu ja tervist, võib korrakaitseorgani kaalutlusõigus ohu tõrjumisele asumise üle otsustamisel redutseeruda nullini. See tähendab, et kõiki asjaolusid arvestades on korrakaitseorgan lausa kohustatud astuma vahetuid samme inimeste elu ja tervist ähvardava vahetu ohu reaalseks tõrjumiseks, mis kõnealusel juhul saab seisneda eeskätt jää ja lume ehitise katuselt eemaldamises,“ lisab ta.

Vara- ja vastutuskindlustus

„Loomulikult on äärmiselt oluline, et majal oleks kindlustuskaitse. Kui aga see puudub, satub ühistu suure kahju korral äärmiselt raskesse olukorda, sest remondifond on enamikul majadel liiga väike, et põhikonstruktsioonide taastamist kinni maksta (näiteks juhul, kui tihedamaks ja seetõttu ka raskemaks muutunud märg lumi katusekonstruktsiooni kahjustab), rääkimata kahjudest, mida võidakse põhjustada kolmandatele isikutele (näiteks purikaõnnetus, jäätükid kahjustavad hoovis parkiva kolmanda isiku sõidukit vms),“ märgib ta.

Korteriühistutel on võimalik sõlmida nii varakindlustus kui ka vastutuskindlustus. „Varakindlustus katab hoone- või korteriomaniku varale tekkinud kahju, vastutuskindlustus ka kolmandale isikule tekitatud kahju. Mida suurem on kindlustuskaitse ja parem majahooldus, seda väiksem on tõenäosus, et ühel päeval tuleb igal korteriomanikul leida isiklikust rahakotist tuhandeid eurosid kahjude korvamiseks,“ kinnitab Mardi.

Juhtuda võib paljugi

Ka Ergo varakahjude osakonna juhi Erko Makienko sõnul tuleks uue seaduse valguses kindlasti mõelda korteriühistukindlustusele. Mullu tegeles Ergo enam kui paarisaja korteriühistu vara- ja vastutuskindlustuse juhtumiga. Neist lõviosa moodustasid lekkivate magistraaltorudega seotud juhtumid. Juhtus ka tormiõnnetusi, vandalismi ja elektrisüsteemide rikkeid ning väiksemal määral tulekahjusid.

„Ühistutes tekkinud veekahjud jäävad keskmiselt paari tuhande euro piiresse, tulekahjude osas ulatus aga läinud aasta suurim kahju 15 000 euroni,“ kinnitab Makienko. Samas on tulnud ette aastaid, kus korteriühistus toimunud tulekahjude tagajärgede likvideerimiseks on hüvitised ulatunud sadadesse tuhandetesse eurodesse. „Ühistul sellist raha kusagilt võtta ei ole ning ühistukindlustuseta langeb remondiks võetava laenu koormus suures osas elanikele,“ lisab ta.

Illusioon, et kortermajades midagi ei juhtu, ei pruugi kaua kesta. Talvel on kahjujuhtumid sageli seotud lume koristamisega. Lume raskuse all võivad mitmedki katused saada kannatada, olgu põhjuseks siis valed puhastamisvõtted või otseselt lume raskus. Ja lisaks inimestele võivad jääpurikate sulamise ajal kannatada saada lähedusse pargitud autod.

Isegi kui kõik naabrid on ühtviisi vastutustundlikud ja hoolivad lisaks oma kodule üldruumidest, jääb ikka võimalus, et ettenägematutel asjaoludel saavad kannatada ühistu kandvad seinad ja laed, katus, lift, rõdud või ühiskasutuses olevad ruumid ja tehnosüsteemid. Sellisel juhul aitab Ergo esindaja sõnul tagajärgedega tegeleda vaid korteriühistu vara- ja vastutuskindlustus.

„Ühistu torustikust alguse saav leke võib korruste kaupa tuua kaasa pahaseid korteriomanikke, kelle korterid on rikutud,“ toob ta oma kogemusest näite. Korteriomanikku kaitseb tema korteri kindlustusleping, kui see sisaldab veeavarii kaitset. Kui aga leping puudub või on puudulik, jõuab kahjunõue lõpuks ühistu lauale. „Kusjuures korteriomaniku nõuete kompenseerimiseks peaks ühistul olema sõlmitud vastutuskindlustus, mis korvaks ka ühistu liikmetele põhjustatud kahju,“ lisab Makienko.

PÄEVATOIMETAJA

+372 614 4181
linnaleht@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee